Ka sõna võib tappa

HILJA AASALA,      20. veebruar 2008


Miks Taavi Karask ja mõned teised pahandavad Aarne Rannamäega? Minu meelest on tema saated väga asjalikud. Tõsi, ka mulle ei meeldinud, kui Heinz Valk peale lühiajalist mõtlemist Rannamäe saates arvas, et ta tuleb 5000 krooniga välja küll. Valk saab riigikogulase pensioni ja muidugi võib katseks paar kuud viie tuhandega hakkama saada. Kõik unustavad ära, et harilik pensionär ei saa veel 5000 kr kuus.

Olin nõukaajal tükitööline ja tööaja iga sekund oli arvel. Sain küll ordeneid ja medaleid, kuid mida on nende rauakolakatega peale hakata. Samuti olin tollal audoonor. See andis võimaluse eriarsti juurde saada ilma suure järjekorrata. Siis ei läinud seda vaja – polnud aega haige olla. Nüüd oota ikka 2-3 kuud enne, kui järjekord kätte jõuab. Või õnneks läheb haigus kergemaks, et pole vaja enam minna ja häbi tunda, kui penskari peale tihti käratatakse kui asotsiaali peale (omal nahal tuntud!) – ehkki ma pole eluaeg viina visanud ega suitsetanudki.

Olen teinud 46 aastat pidevalt rasket tööd ja saan ainult 3877 krooni kuus. Kus on see 5000? Et mul on jupp maad, siis juurikad kasvatan ise – seega pole mul veel kartulikoori närida tulnud. Aga aasta-aastalt läheb see „õnnelik vanaduspõlv" ikkagi järjest raskemaks.

Iga päevaga tõusevad hinnad (ka piim, leib, või – see kõige hädavajalikum). Arstirohtudest saab vaid valuvaigisteid alla 100 krooniga; vanaduses on arstimid aga paratamatus. Teatris ja kinos pole ma uuel eesti ajal veel käinud, kontsertidest rääkimata (välja arvatud mõni soodusetendus), sest piletid on pensionärile liiga kallid.

Vaatasin vaba mikrofoni saadet, kui Jürgen Ligi ütles: otsi parem töökoht, kui peret toita ei jõua! Noorem inimene võib ja peabki seda tegema, aga kui oled üle 45, tuleb meeleheitlikult hoida töökohast kinni. Sest öeldakse, et oled juba vana ja sellistega pole midagi teha; võid saada vaid miinimumpalgaga koha. Mis mõtet on siis kohavahetusel?

Lugedes ükskõik millise erakonna lehte või kirjutisi, võib öelda: nad on enam-vähem sarnased – kiidetakse oma parteid ja laidetakse teisi. Miks on meil nii palju viha erakondade vahel? Ometi nad kõik räägivad, et ajavad Eesti asja. Kui on mingi hea eelnõu, mis viiks Eestit edasi, miks on vaja see maha hääletada? Pensionäre läheb igal erakonnal vaja ainult valimiste jaoks.
Olen tähele pannud, et see, kes on mätta otsa saanud, krooksub alla lihtsurelike peale või püüab rikkaid ikka rikkamaks teha (endale ka palka tuhandetes juurde!).

Ma pole norija ega viriseja, aga vahel seda koledat õelust lugedes või kuuldes n-ö viskab üle. Öeldakse, et poliitika on räpane, aga kas ei võiks poliitikud olla lihtsalt inimlikud ja sõbralikud? Eesti vanasõna ütleb: ära tee teisele seda, mida sa ei taha, et sulle tehakse. Ka sõna võib tappa.

Kesknädalas on palju huvitavat, loen seda lehte ka edaspidi huviga.



Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)