Ukraina rahvas väärib paremat

TIIT MATSULEVITŠ,      01. detsember 2004


Kesknädala küsimustele vastab TIIT MATSULEVITŠ, kes on Riigikogu liige (Res Publica), Eesti Vabariigi suursaadik Ukrainas 1996–1999.

Kas Ukrainale on jõudnud kätte aeg, mil riik on valmis sõltumatult „suure venna" vahelesegamiseta ISE kujundama oma edaspidist poliitilist arengut?
Kolm ja pool sajandit pole ukraina rahval olnud ühtegi šanssi oma saatust ise määrata. Alles nüüd on neid võimalusi tekkinud. Viimased sündmused Ukrainas on selge tunnismärk, et senine Kutšma-kliki administratsioon ei ole suutnud teha poliitilisi otsuseid, mis tagaksid ukraina rahvale enesemääramise, demokraatliku arengu ja edasimineku tsiviliseeritud maailma põhiväärtuste vaimus.
Seepärast puudub praegusel võimul rahva usaldus ja sellisena ka legitimatsioon jätkata selle suure maa juhtimist. Ukraina rahvas väärib paremat, on aeg kasutada oma šanssi ja pöörata ajaloo käik lõpuks ometi enda kasuks – niisugune on praeguste sündmuste põhisõnum.

Kui tekivad konfliktsed vastasseisud, kas kujutavad need endast siis rahvuslikke või maailmavaatelisi vastuolusid?
Konfliktihõngulised vastasseisud ei tulene mitte niivõrd Ukraina rahvuslikust koosseisust, kuivõrd tõdemusest, et ukraina rahval on villand sellest, kuidas maad on seniajani valitsetud. Vastasseis on poliitiline, ja need, kes üritavad seda viia rahvuslikule pinnale, pole sisuliselt huvitatud Ukraina edenemisest ühtse riigina. Tänane olukord Ukrainas on ühtlasi rahva hinnang Leonid Kutšma täielikule ebaõnnestumisele presidendina. Janukovitšis nähakse Kutšma mantlipärijat ja see on väga nõrk ning ebaveenev positsioon.

Kuidas on Ukrainas kujundatud ja kujunenud euroopalikud aru?
Euroopalikkus tähendab ennekõike vabadust. Euroopa lõpeb seal, kus lõpeb vabadus.
Ärge unustage, et Ukraina on Euroopa suurim riik, keda praegune juhtkond on üritanud iseäranis viimaseil aastail Euroopale vastandada. Ukrainlased soovivad oma riigilt vaid üht – et riik neil elada laseks. Kui selline riik tekib, on esimene ja olulisim samm Euroopasse tehtud.
Meeleavaldajate nägudel ei näe me vihkamist ega raevu. Me näeme lootust ja veendumust, et ukrainlased on suutelised oma tuleviku kujundamise enda kätte võtma. See on rahva usk oma jõusse, see on ilmavaade, mis näitab, et Ukraina koht on Euroopa rahvaste peres.
Küsitles Ralf R. Parve

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (2)