Kõik on seaduse ees võrdsed

GUIDO DANIEL,      21. jaanuar 2004

ehk kuidas eestimaalaste keskmist vanust vähendada ja iivet tõsta

Ühes üle-eelmise aasta SL Õhtulehes kirjutas Jüri Pino: "Tee mis tahad, ei taha hoolida narkomaanide tervisest, mille eest see nüüd suletav aidsi ennetamise ja propageerimise keskus nii väga hoolitses. Nõustas ja varustas neid. Ei saanud kunagi aru, miks. Korralikud inimesed elavad halvasti ja keegi ei muretse, kuidas nad hakkama saavad, aga juurviljadele muudkui nõutakse hoolitsust ja pappi ja mida kõike veel. Keegi ütles lause: süstijal kulub 800 krooni päevas ja ta peab selle saama. Peab? Tänan. Ma kuulutan ka, et pean saama 500 krooni päevas - odavam. Pean. Muidu on mul väga halb. Leidke papp. Uhh.
Keegi, kurat, ei anna.
Mul on kama kaks süstija inimese tervis. Mida halvem see on, mida nõrgem ta on, seda parem. Ehk ta siis ei jaksa raha hankida …"
Järgnes ka põhjendus, miks. Mina olen temaga täiesti päri. See artikkelgi ilusti alles ja puha. Kuid kirjutama pani mind just selline asi, et … 500 krooni pappi päevas! Ei tea, mille eest?

Noored pered ei kaeble

Eelmise aasta 12. novembri Kesknädalas kirjutas Marika Tuus, et esimese lapse toetus püsib endiselt 150 krooni kuus, toimetulekutoetus 500 krooni, mis jääb 169 krooniga alla minimaalsele toidukorvile.
1. oktoobri Kesknädalas selgitas Maire Grossmann, et toimetulekutoetuse piir ühele inimesele on 500 krooni ja kaheliikmelisele perele 900 krooni, millele lisanduvad eluasemekulud, mida arvestatakse kohalikus omavalitsuses kehtestatud normide järgi.
10. detsembri Kesknädala juhtkirjast võis lugeda, et pensionärid tahavad endale kõrgemaid pensione ja toimetulekutoetuse tõstmist 800 kroonini kuus. Samas olid ka välja toodud mõned kommentaarid, kus öeldi, et mõnel noorel perel on tunduvalt raskem kui neil, kuid need pered ei kaeble.
Õige kah! Paljusid peresid toetavad nende pensionäridest vanemad-vanavanemad. Palju neile vanadele ikka vaja on, kas külmal ajal reisi Sri Lankale või? Reis ise on juba väsitav ja keeli nad ka ei oska, hea kui vene keeltki osatakse. Istugu parem soojas kodus ja vaadaku telekast kaugeid maid, vahelduseks hoidku lapselapsi ja lasku neil muusikakeskusest tam-tami (tümpsu) kuulata. Saab sama kaifi kätte kui reisil olles.

Eestlane tõestas oma tugevust juba Siberis

Kui aga toimetulekutoetustest rääkida, siis seadust lahti võttes võib sealt lugeda, et toimetulekupiiri kehtestamisel lähtutakse minimaalsetest tarbimiskuludest toidule, riietusele ja jalanõudele ning muudele kaupadele ja teenustele esmavajaduste rahuldamiseks. Toimetulekupiiri suuruse kehtestab Riigikogu igaks eelarveaastaks riigieelarvega. Kui Marika Tuus kirjutas, et toimetulekutoetus jääb 169 krooniga alla minimaalsele toidukorvile, siis see ei ole minimaalse toidukorvi maksumus. Inimene elab palju vähemaga ära ja seda on eestlased juba aastaid tagasi Siberis ära tõestanud. Eks mõni suri ära ka nagu mustlase hobune, kellel jäi üks päev puudu, et oleks söömata elamisega ära harjunud.
Samuti on seaduses öeldud, et sotsiaalabi andmise korraldab elukohajärgne valla- või linnavalitsus. Isikule, kelle elukohta ei saa kindlaks määrata, korraldab sotsiaalteenuste, vältimatu sotsiaalabi ja muu abi andmist see valla- või linnavalitsus, kelle halduspiirkonnas isik abi vajamise ajal asub.
Tegelikkuses on see nii, et kui elad Tallinnas, kuid rahvastikuregistris oled kirjas näiteks Rakveres, siis odavamalt bussis sõita ei saa ja ega sulle vajadusel toimetulekutoetust ka maksta ei taheta.
Vist ühes "Pealtnägija" saates näidati prükkareid, kes teenisid elatist taara korjamisega. Huvitav, miks kaadris näidatud meesterahvas prügikastist leitut ilma pesemata otse suhu toppis? Teenivad nad ju päeva jooksul, nagu nad seal ise seletasid, vähemalt 30 krooni ja see teeb kuus tervelt 900 krooni! Lähtudes toimetulekupiirist peaks sellega lahedalt hakkama saama! Pealegi, eluasemekulusid neil ju praktiliselt ei ole: vajadusel saab ööbida varjupaikades ning riideid võib humanitaarist mõne krooniga või päris ilma saada.
5. novembri Kesknädalas kirjutas Ralf R. Parve, et Mustamäel ühiselamu 9-15-ruutmeetrise elamispinna eest tuleb tasuda 1200 krooni kuus, kusjuures vahepeal omaniku tahtel üürnikele kütet ega isegi vett ei antud. Ei saa aru neist, kes on nõus sellist hinda maksma. Kesk-Eestis saab maapiirkonnas osta kortereid alates 3000 kroonist (alghind) ja vennad Voitkad said veelgi odavamalt hakkama. Kellel on aga Tallinnas oma korter ja rahaga kitsas käes, müügu maha ja ostku tsentraalküttega korter näiteks Jõgevale. Kui toimetulekupiiri kehtestamisel lähtutakse minimaalsetest tarbimiskuludest toidule, riietusele ja jalanõudele ning muudele kaupadele ja teenustele esmavajaduste rahuldamiseks, siis Tallinna korteri müügist saadud rahast peaks Jõgeval toimetulekuks 10 aastaks jätkuma isegi ilma tööl käimata. Elu missugune!

Eestimaal jätkub tühje kortereid ja harimata maad

Praegu ma opereerisin 500-kroonise toimetulekupiiriga. Tegelikult on aga asjalood sellised, et see ei oma enam mingit tähtsust. Ja seda juba päris tükk aega. Nimelt Riigikohtu poolt tehtud otsused on kõigile kohustuslikud ja neid enam ei muudeta. Selle aasta veebruarikuus tehtud otsuse alusel "on toimetulekutoetuse andmise tingimused sätestatud oluliselt täpsemalt ja toetuse määrajale on antud diskretsiooniõigus. Sotsiaalhoolekande seaduse kehtiva redaktsiooni § 223 lg 3 alusel võib valla- või linnavalitsus jätta toimetulekutoetuse määramata, kusjuures seda võib teha, vaatamata ebapiisavale kuusissetulekule ka siis, kui leitakse, et isikul on toimetulekuks piisavalt vahendeid. Nüüd tuleb toimetuleku võimalusena käsitleda näiteks sellise vara müümist, mis pole vajalik isiku põhjendatud vajaduste rahuldamiseks".
Kuna kõik on seaduse ees võrdsed (põhiseadus § 12), siis kõigepealt tuleb enne toimetulekutoetuse määramist kindlaks teha kõigi toimetulekutoetuse taotlejate vallas- ja kinnisvara ning selle maksumus, samuti rahaliste vahendite olemasolu nii pangaarvetel kui ka koduses kassas. Ei saa arvestamata jätta aiamaad ja seal kasvavat. Kes elab linnas ja kellel aiamaad ei ole, see tuleb lugeda laisaks ja toetuse taotlejate nimekirjast hoopis välja arvata, sest Eestis on küllaldaselt harimata maad, millel võib endale toiduaineid ilma kuludeta kasvatada. Maapiirkondades on piisavalt tühje kortereid, isegi maju.
Jääb üle vaid kindlaks määrata toetuse taotleja vara, mis pole vajalik isiku põhjendatud vajaduste rahuldamiseks, see maha müüa ja inimesed ümber asustada. ETV "Pealtnägija" andmetel tullakse ilma elektri- ja veevärgitagi edukalt toime ning maal oma majas elades saab kütte ju samuti tasuta. Nendele aga, kellel elukohta polegi, ei ole midagi vaja, sest neil eluasemekulud puuduvad ja kui vähegi viitsid end liigutada, siis ära ei sure.
Võib-olla mõtlete, et kust minul sellised mõtted tulnud on? Ei tea, kuid kõik probleemid narkarite, pensionäride ja muude raha santijatega tuleks ju ära lahendada! Varem ei makstud mingeid pere-lastetoetusi ning ka toimetulekutoetused olid tundmatud. Praegu aga vaatamata igasugustele toetustele on meie rahva iive negatiivne. Et eestimaalaste keskmist vanust vähendada ja iivet tõsta, tuleks:

1. Kõigile pensionäridele määrata ühtne pension, mille suuruseks oleks: eluasemekulud, mida arvestatakse kohalikus omavalitsuses kehtestatud normide järgi + 500 krooni. Kui praegu keegi vähem sai, küsis ta niikuinii toimetulekutoetusena juurde. Seega jääks toimetulekutoetuste maksmise probleem hoopis ära. Vastavalt riigikohtu otsusele peaksid omavalitsused juba praegu toetuste maksmisel teistele alustele orienteeruma. Ka vaesuspiiri määramisel pole mõtet, sest praegune vaesuspiir (umbes 1600 krooni) on toimetulekupiirist mitmeid kordi kõrgem. Kes tahab suuremat pensioni, eks see siis kogugu fondidesse. Riigikogulaste pension peaks olema sama suur: kui soovid suuremat pensioni, siis kogu palgast vanaduspäeviks.
2. Kunagi kehtis lastetusmaks. See tuleks jälle sisse seada ja seda nõuda ka neilt, kes elavad n-ö vabaabielu ja kellel ei ole lapsi. Kõigilt lastetuilt meesterahvastelt alates 20 eluaastast 14% ja lastetuna elavatelt paaridelt mõlema sissetulekust samuti 14%, ühe lapse puhul langeks maks 7%-le. Vallalised ja lasteta naisterahvad, kes on üksikud, oleksid maksust vabastatud.
3. Lastetusmaksust ja pensioni- ning toetussummadest üle jäävad rahad kasutada vanemapalgaks, lastetoetusteks ning kuritegevuse ohjeldamiseks. Küll siis ka lapsi hakkab sündima.
4. Kui äsjamöödunud jõulu- ja uusaastaööl jätsime esivanemate hingedele toitu lauale, siis edaspidi võiksime hommikuks allesjäänu korralikult kilekotti pakkida ja prügikasti äärele jätta. Siis saaksid ka need oma osa, kes selle öö mitte elektriküünaldega kuuse all, vaid elava tule ümber veetsid.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)