Võidusambas varjub kurje saladusi

Õiglase ja õilsa Vabadussõja õõvastavaid tagamaid tuleb aga ilmsiks sama raamatu lehekülgedel 77-88. Tsiteerin  mõned lõigud:

„Nende süü oli ju õieti ainult see, et nad teisiti oma meheau ja inimväärtust kaitsta ei olnud osanud kui toore käsitsi kallaleminekuga, kui süda üle veere viha täis oli aetud. [---] Mõistis siis välikohus seal kakskümmend kaks mobiliseeritut surma ja otsuski oli eelmisel ööl juba täide viidud, kui teade sellest kooliõpilaste pataljoni jõudis. [---] Sest mille pärast siis õieti võideldakse? Kas selle eest, et mõni vene-aegne praporshtsik võib noorte rahvaväelastega toorelt ümber käia, või oma rahva iseseisvuse ja vabaduse eest enamliku terrori vastu? Aga ei ole kaugeltki ükskõik, milline see iseseisvus ja vabadus saab. Kui punase terrori asemele astub ainult valge, mis on veel hirmsam, ja milleks on sümptoome juba algusest peale ja mis päev-päevalt näib ainult kasvavat, siis ei ole eesti rahval küll mõtet säärase „vabariigi" eest võidelda ja oma verd asjata valada."

Võib-olla ei olnudki 1940. a. tulipalavatel juunipäevadel Pronksiöö eelproovi teinud riigikukutajad pelgalt Petseri venelased ja erariides punaväelased, vaid ka nende Raadi kruusaaugus 1919. a. suveööl elajalikult mõrvatud lapseohtu noorsõdurite isad-emad, vennad-õed? Kas jõudis timukatele, alates surmaotsusele allakirjutanutest ja lõpetades püssitriklile vajutajatega, enne midagi kohale, kui endil kusagil NKVD vanglakeldris nagaanikuul kuklas oli?

Kaldumata müstikasse, pean siiski kummaliseks meie Paabeli torni värvimuutusi Vabaduse väljaku ääres. Kas mitte ohtralt valatud vennaveri lõpuks ometi ole hakanud selles hapuks minema? Sest ülekohus ei seisa kotis ja veri ihkab vere hinda. Aabeli ja Kaini päevist alates.

MART KONTS, analüüsiv ajaloohuviline Hiiumaalt Pühalepa vallast

Jaga |