Kas te tahate erakonna ülesehitaja hauda saata?

Maie Niit,      31. märts 2004


Kiri Kesknädalale

Lp Liina Tõnisson! Te olete Savisaare poolt hinnatud, tema siiral toetusel poliitikasse läinud eakas daam, kes peaks olema elutark, suuremeelne ja heatahtlik.
Elus on periood, kus saame lapsi, et mõista ja ka tunda tahtmise, saamise ja andmise vahekordi. Igale meist on nende sündmuste ajad erinevad, kuid teatud ea saabudes koostatakse eluline testament järeltulevatele põlvedele.

Kultuurikiht ja tänutunne

Pikas ajavoos on Elu tasakaalus. Teiste sõnadega - niipalju, kui Sulle antakse, nõuab Elu meilt tagasi. Kultuurikiht on see, mis seob inimesi tänutundes nendega, kes meile geenid pärandavad (ema-isa); õpetajad, kes meid lasteaias ja koolis õpetavad; juhid ja töökaaslased, kes meid tööle asudes juhendavad …
Pole haruldane, et õhkame tänutundest "kui tema poleks olnud minu esimene ülemus, kes teab, kas oleksin üldse edukat karjääri teinud". Südantliigutavad on koolide vilistlaskohtumised, kus kohtuvad õpetaja-õpilane ja tunnevad teineteise käekäigust rõõmu, jagavad muresid. Üks edukas ärijuht ütles: "Minu esimene direktor on kaugel välismaal. Tänu temale õppisin organiseerima, suhtlema, võitlema ja tehnikat juurutama. Igal sünnipäeval õnnitlen teda. See on südantkosutav ja valmistab rõõmu mulle endale."
Ja nüüd - kuhu on kadunud Eesti poliitikute hingekultuur, kui kõrgetel positsioonidel inimesed deklareerivad: "Mind kutsus Keskerakonda Savisaar! Kas ma pean tänulik olema oma isale, et ta mind sigitas (a` la kas pean tänulik olema Savisaarele, et ta minust aitas vormida asespiikri, presidendikandidaadi, ministri?"
Vastan: isale on tänulik iga normaalse mõistusega inimene. Ka iga mõistlik ja südametunnistusega inimene on tänulik kõigile kaaslastele, kes meid toetavad ja abistavad.

Ärge süüdistage õpetajat!

Mulle siin Otepääl jääb arusaamatuks, miks hakkavad kuulsaks saanud heal järjel inimesed (Kreitzberg, Tõnisson, Mikser) vihast sisisema ja euro EI-poole tiiba halvustama ajal, mil Edgar Savisaar paraneb infarktist. Kas tõesti on Eesti poliitika edukam, kui mainitud vihastel keskpoliitikutel õnnestub oma erakonna ülesehitaja haiglasse saata (või hauda)? Kas viha hävitab tööka-toimeka juhi või on saatusel hoopis teised plaanid? Oma tõekspidamisi saab kaitsta veenvalt ja heatahtlikult, mitte süüdistades Savisaart autoritaarsuses jt pattudes. Savisaar oli ju Teie õpetaja!
Ehk on Savisaar üks vähestest, kes laseb oma erakonnas arvamust avaldada isepäiselt. Tean erakondi, kus ei tohi eriarvamust olla. Kui keegi julgeb suud paotada, näitab koalitsioonijuht ainult sõrmega ja suu sulgub momentaalselt. Sellist demokraatiat on õnnestunud näha mitmeid kordi.
Ehk peaks ka Edgar Savisaar ära õppima (või oma kaaslastele õpetama) sõrmevibutamise. Pehme juhtimisstiil demokraatia näitelavale ei sobi.

Lääne raha nullib südametunnistuse

Rahvas arvab, et euroliitu EI-poolel suhtunud meest tahetakse täielikult nullida Läänest tuleva abiraha eest südametunnistuse piinu tundmata. Südametunnistus taandub rahapakkide ees!
Tahab ju inimene välisreise, tähtsate meeste hulgas viibida ja hästi elada. Milleks veel südametunnistus! Raha ja riigi huvid on juba 2003. aasta 14. septembrist asendunud hägusa bürokraatiga, mille abil eest majandus nii ära reguleeritakse, et kaubavood takistusteta meie turule voolavad. Järge ootab globaliseerumine, mille peame järjekordselt üle elama. Kas meie saagihimu varjutab hingerahu lõplikult?

Austusega

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (17)