Vaba meedia - oht Ansipi valitsusele

Kui hakata natuke põhjalikumalt asja uurima, võib jõuda hoopis teistsugustele järeldustele. Kipub ju olema nii, et on „õiged" ajalehed - Postimees, Eesti Päevaleht, Eesti Ekspress - ja on „valed" lehed - Pealinn ja Kesknädal.

Sama toimub telemaastikul, kus väidetavasti õiget infot annavad ju alati Kanal2, eriti saates „Reporter", ning TV3 uudised. Aga see, mida kantakse üle Tallinna TV-s, on puhtal kujul keskerakondlik katse kallutada infot enda huvides.

Need on süüdistused, mida pealinnas tegutsevatele tegelikult sama sõltumatutele meediakanalitele pidevalt ette heidetakse.

Eesti meediavabadus on valikuline ja näiline

Silmakirjalik ja erapoolik suhtumine ei ole kahjuks müüt, vaid kurb reaalsus.

Paraku olen sunnitud tõdema, et Eesti meedia on tihti kajastanud sündmusi ühekülgselt - selge kallutatusega Andrus Ansipi juhitavat valitsust pooldavas suunas.

Sellise suhtumise juures on minu jaoks paradoksaalne, et väga sageli tuuakse Eesti poliitikute ja avaliku elu tegelaste hulgas demokraatiast rääkides näide: vaadake Venemaad - seal ei ole üldse sõnavabadust, kõik on Ühtse Venemaa käpa all! Kusjuures, selliseid avaldusi ei tee mitte ainult poliitikud, vaid ka haridustöötajad.

Mul on väga selgelt meeles ülikooliaegne juhtum, kus pidime ühes seminarisarutlema mitmesugustel teemadel, kaasa arvatud meediavabadus. Minu eelkõnelejad tõid enamuses näiteks Venemaa, kus nende sõnul meediavabadus puudub.

Kui mina omalt poolt argumenteerisin ja tõin näiteks RTVI, mis on vaba ja sõltumatu infokanal ning kritiseerib sageli ka Putinit ja tema valitsuse tegevust, samuti mitmed ajalehed, kellel on oma vaatenurk Venemaa poliitikast, siis püüdis õppejõud etteantud teemat ignoreerida ning alustas otsekohe vestlusringi hoopis uuel teemal.

Linnameedia versus peavoolumeedia

Peale ülikooliaegset kogemust, kus teistmoodi arvamust lihtsalt ei aktsepteeritud, olen püüdnud jälgida meie meediamaastikku. Midagi kiitvat kahjuks öelda ei ole. Enamik suuremaid päevalehti ja infoportaale tegeleb päevast päeva sellega, et leida midagi kriitilist Keskerakonna või Edgar Savisaare vastu. Erilise luubi alla on võetud erakonna esimehe käitumine Tallinna linnapeana. Kõik positiivsed algatused (näiteks ka tasuta ühistranspordi idee) materdatakse julmalt maha või naeruvääristatakse.

Linnameedia olemasolu on riigijuhtidele pinnuks silmas ning lisaks n-ö õigele meediale on paremerakondade aktivistid püüdnud noort arenevat TTV telekanalit iga hinna eest hävitada. Olukord on mõistetav - kuna linnameedia ei laula samas Ansipi valitsust kiitvas kooris ülejäänud nn peavoolumeediaga.

Kokkuvõtteks tahaksin öelda, et ma ei ole kindel, kas Eesti meediamaastikku ikka võib nimetada demokraatlikuks. Üsna ilmsed tendentsid on selles suunas, et kogu meediat kontrollitakse valitsusparteide poolt. Ajalugu meenutades - me oleme teel Pätsu-aegse „vaikiva ajastu" suunas. Toonane totaalne kontroll päädis lõpuks omariikluse kaotamisega.

Kuhu soovib jõuda Eesti praegune valitsus?

ANDRES-MARIUS ROSENBLATT,  Keskerakonna noortekogu Pelgulinna klubi esimees

[esiletõste]  Ma ei ole kindel, kas Eesti meediamaastikku võib nimetada demokraatlikuks. Üsna ilmsed tendentsid on selles suunas, et kogu meediat kontrollivad valitsusparteid.

[pildiallkiri]  Andres-Marius Rosenblatt on Keskerakonna noortekogu Pelgulinna klubi esimees. Pealinnast pärit Rosenblatt lõpetas 2008. aastal Tallinna Kunstigümnaasiumi. Mullu lõpetas ta Euroakadeemias rahvusvaheliste suhete teaduskonna.

Jaga |