Ando Leps: E-hääletus Riigikogu valimistel õigustühine

Ando Leps

Kuidas hindate Vabariigi Valimiskomisjoni (VVK) esimehe Heiki Sibula professionaalset käitumist viimastel kolmedel valimistel? Millised on Sibula tugevused ja nõrkused VVK juhina?

Väga nõrgaks hindan tema professionaalset käitumist. Minule isiklikult tundub, et niisugune inimene ei tohiks olla VVK esimees. Muide, Riigikohtule on esitanud peale Paavo Pihelgase kaebuse ka üksikkandidaat Henn Põlluaas, kes sai oma kaebusele, mille ta VVK-le esitas, eitava vastuse Heiki Sibulalt, millest nähtub tervele mõistusele täiesti arusaamatu seisukoht: Riigikogu 2011. aasta valimised olid nagu kahed valimised - elektroonilised ja tavavalimised, ja seetõttu nad ei olegi põhiseaduse §60 mõttes üldised, ühetaolised ja otsesed. Kui lähtuda tulemustest, siis võib Heiki Sibulal isegi "õigus" olla, et 6. märtsil toimusid kahed valimised.

Valimisjaoskondades kogus Keskerakond rohkem hääli kui Reformierakond, vastavalt 27,6% ja 25,8% häältest (osales 434 168 hääletajat), ent mõned päevad varem e-hääletusel jäi Keskerakond lausa neljakordselt alla, saades 9,9% häältest, samal ajal kui Reformierakond sai 39,6% häältest (osales 140 846 hääletajat).

Valija seisukohast vaadates ma Heiki Sibulal tugevaid külgi ei suuda leida. Eeldatavalt on ta paremad küljed seotud e-hääletuse kui  "struktuurse süsteemi haldamisega".

Kumb vastutab 1,5-tunnise „reklaamipausi" tekkimise eest valimisteõhtul - kas VVK või Helmes?

Vastutavad mõlemad. Nii VVK eesotsas oma juhi Heiki Sibulaga, kes tellis sellise e-hääletussüsteemi, kui ka Helmese juhtkond. Kuid koostöö Helmesega on siinjuures muidugi lausa eriliselt silmapaistev. Ma isegi arvan, et valitsuse reservfondist võiks neile mõlemile ikka mingi kopsaka preemia eraldada, sest tulemus on seda väärt?!

Miks ei kaasata Helmese juhtumi uurimisse väliseksperte? E-hääletussüsteemi auditi võiks samuti tellida välisekspertidelt. Miks korraga säärane seletamatu tõrksus välisekspertide suhtes, kuigi Eesti kuulub nüüd ju Euroliitu ja mitmetesse teistesse rahvusvahelistesse organisatsioonidesse?

Esimene asi, mida tuleks teha, on loomulikult välisekspertide kasutamine, - just välisekspertidelt tuleks e-hääletussüsteemi kohta auditi tellida. Mulle tundub, et täna VVK ja Helmes kardavad väliseksperte nagu vanakurat välku. Tuleb lasta üle kontrollida e-hääletusel antud häälte puhul serverite päritolu, millistelt IP-aadressidelt kui palju e-hääli anti. Sellega peaks olema tulemuse mõjutatus tõestatav ja selguks ka Reformierakonna "veenva valimisvõidu" taust. Ausus maksab ikka ka midagi, kui pealegi hetkel on hinnaks kogu riigi tulevane kurss neljaks aastaks.

Kas Riigikohtul on julgust hakata arutama Paavo Pihelgase, ja Henn Põlluaasa kaebusi? Põhjust oleks ju piisavalt. Või tooks Riigikohtu kõhklused e-hääletuse osas kaasa laiemat tähelepanu, mida koalitsioonipoliitikud juba eos tahavad vältida?

Arvan, et Riigikohus hakkab Pihelgase ja Põlluaasa  kaebusi arutama. Miks? Aga seepärast, et meie kohtute, aga mitte ainult kohtute, vaid kogu justiitssüsteemi maine on vilets. Kui Riigikohus piirduks vaid loakogu "otsusega", et Pihelgase ja Põlluaasa kaebused ei vääri Riigikohtu lahendit, siis see mõjuks Riigikohtu mainele väga halvasti, ja eriti veel seetõttu, et Riigikohtu esimees Märt Rask on endine Reformierakonna aseesimees. Muide, Rask oli veel Reformierakonna aseesimees ka ajal, kui ta valiti Riigikohtu esimeheks, mis on aga lubamatu. [18. märtsil esitas kaebuse ka Teet Raatsin. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium jättis Paavo Pihelga esitatud valimiskaebuse 21. märtsil rahuldamata. -- Kn toim.]

Milliseid võimalusi pakub praegune Eesti seadusandlus selleks, et edaspidi kaotada ebausaldusväärne e-hääletamine?

Loomulikult tuleb tingimata kõrvaldada Riigikogu valimise seadusest ja ka kohaliku omavalitsuse volikogude valimise seadusest e-hääletamise võimalus, sest selle abil on võimalik valijaid petta.

Ülejäänud maailm ei usu e-hääletuse turvalisusesse. See on fakt. Küsin otse: kas ebausaldusväärne e-hääletussüsteem Eestis on loodud selleks, et IRL ja Reformierakond saaksid kõikidel Riigikogu valimistel püsivalt vajalikud +51 häält, et võimul püsida? „Õilsa" eesmärgi nimel on varemgi paljudel tekkinud kiusatus teha pettust.

Näiteks ligi veerand e-hääletajatest olid vanemaealised inimesed, mis põhiliselt tähendab seda, et nende dokumentidega ja PIN-koodidega hääletasid ilmselt nooremad sõbrad ja sugulased või ka ülemused ja hooldajad. Minugi jaoks on arusaamatu,  kuidas on e-valimised seejuures veel ka salajased, olgugi et põhiseaduse § 60 seda nõuab? Valimisjaoskonnas ei lubata isegi koos abikaasaga ühte kabiini siseneda. Kodus või tööl hääletades ei keela aga ju keegi arvuti taga tervet meeskonda viibimast ja valikuliselt eelistusi suunamast.

Juhiks Reformierakonna ja IRL-i juhtide tähelepanu sellele, et e-hääletamise "mõjutamise" üks suuremaid puudusi on see, et elektrooniliselt hääletades jääb teadaolevalt maha palju rohkem jälgi kui arvatakse, ja et just see garanteerib ka tagantjärele toimunud võltsingute tõestamise võimalused. Seda, kui keegi kuskil viinapoe uksel oma hääli ostab, on palju raskem tõestada. Võin e-valimiste kohta öelda vaid seda, et need olid õigustühised.

Järelikult e-hääletussüsteem on täiesti ebausaldusväärne. Seda ei kasutata kusagil, ei USA-s, Saksamaal, Prantsusmaal, Inglismaal, Kanadas, Soomes, Rootsis, Lätis, Leedus, Venemaal jt riikides. Ainult Eestis on niisugune ebaturvaline ja hääletuspettusteks avatud valimissüsteem kasutusel. Just väliseksperdid on Eesti e-hääletussüsteemi mitteturvalisusele juhtinud tähelepanu. Tahtmatult tekib arusaam: valitsusparteide huvi on selles, et iga hinna eest, isegi "vahendeid valimata" säilitada võim meie riigis. See olukord, mille on tekitanud Riigikogu valimise seaduse § 44 (elektrooniline hääletamine), on lõppkokkuvõttes asetanud Eesti Vabariigi naeruväärsesse olukorda, kahandanud meie riigi autoriteeti.

Ja on kurb, et meedia sellest probleemist vaikib. Nii ETV hommikune Terevisioon kui ka teised saated ja väljaanded on sel teemal vagased kui kuldid rukkis.

Ando Lepsi küsitles INDREK VEISERIK

[esiletõste] Ando Leps: Mulle tundub, et täna Vabariigi Valimiskomisjon ja IT-firma Helmes kardavad väliseksperte nagu vanakurat välku.

[esiletõste]   Mida rahvas arvab? Netikommentaaridest:

Tln 16.03.2011 12:11

Riigikohus tühistab e-valimiste tulemused ja Sibul hakaku juba ettevalmistusi tegema. Teist võimalust põhiseadus ette ei näe. Seadus pole püksikumm.

isikliku arvamusega 16.03.2011 12:12

Parem valmistuge Euroopa Kohtusse asja andmisega - Eestis küll õiglust selles osas ei saavuta. Mujal maailmas oleks Pihelgase kaebuse alusel kogu e-hääletamine lõpetatud, Eestis mitte ainult ei tunnistata e-hääli õigeks, vaid ka lubatakse farsil jätkuda. Korrumpeerunud riigivalitsejatele pole midagi magusamat, kui üks hääletussüsteem, mis on täiesti läbipaistmatu, kuid mida saab vajadusel sobivas suunas juhtida.

(Postimehe kommentaariumist)

[fotoallkiri]  LEPS: E-hääletamise puudus on, et nii hääletades jääb siiski maha palju rohkem jälgi kui arvatakse, ja just see garanteerib võltsingute tõestamise ka tagantjärele.

Jaga |