Pagulased ei taga Eestile turvalist elu

Pagulastel puudub austus Eesti naiste vastu. Kui märgati lühikeste pükste ja õhukese särgiga noori naisi kaupluses või söögikoha järjekorras seismas, äratas see pealetükkivust. Peale passitakse õhtuti kauplustes noori müüjaid, astutakse ligi ja tehakse ettepanekuid pagulaste kambaga kaasa minna, lubades autoga sõidutamist ja väljategemist ning pärast linna tagasi toomist. Muidugi on need müüjad pääsenud, kutsudes turvamehe appi. See pole normaalne, kui iga päev tuleb mehel, vennal või heal sõbral käia noore müüjanna koduteed turvamas. „Väljakutsumise“ ebaõnnestumisel nimetatakse korralikke naisi L-tähelise sõnaga…

On olnud olukordi, kus Eesti meestel on juba tulnud endi naiste kaitseks vapralt välja astuda, nii siin meie juures kui ka Tallinnas.

Minu tütar sõitis liftiga Rakvere Põhjakeskuses alla ja, väljudes lapsevankriga liftist, selg ees, osutus olevat kõrvuti pagulastega. Kui last märgati, saatis tulnuid pagulaste vilekoor. Mis niimoodi edasi saab, kui me enam ei saa rahulikult poeski käia?

Igatahes paistavad pagulased siin elavat täitsa hästi, paremini kui kohalik rahvas. Nad külastavad firmariiete kauplusi, väljudes sealt suurte ostukottidega. Käivad grillrestoranis, mis pole sugugi odav söögikoht. On nähtud, et grillrestoranist tulles Hesburgerisse edasi minnakse.

Illukalt viidi pagulased Vao külla, kuna neil olnud metsade vahel igav elu. Vaos on mehi vanuses 20–45. Neil rahapuudust ei paista. Nüüd ongi juba palju korrarikkumisi, vargusi, laamendamist, reostamisi, lugupidamatust kohalike elanike suhtes, ja muidugi on ohus kohalikud noored tüdrukud. Meie inimesed lausa kardavad öid. Samas on kõigile selge, et võõraste hing ehk ihkab koju, ja on teada, et tegelikult need pagulased ei tahagi siin olla – neid on siia sunniviisil toodud.

Pagulaste probleeme ei peaks Eestis lahendama

Näiteks Ukraina inimesi aidatakse kohapeal Eesti tublide inimeste poolt, ukrainlased saavad omal kodumaal hakkama. Kindlasti ei ole lahenduseks panna Süüria pagulasi meie riigis meie inimestega läbisegi, kui ei tagata Eesti inimestele turvatunnet ega hingerahu, seatakse nad psüühiliste katsumuste alla. Pagulaste siialubamine ja -laskmine toob kaasa kuritegevuse kasvu: varastamised, lõhkumised, vägistamised, vägivallateod, piinamised, mõrvad jne.

Aitama peaksime oma rahvast, meie suuri peresid ja kodutuid. Ära tuleks kaotada kodutute varjupaigad ja tagada igale inimhingele kodu, mitte aga seada peamiseks eesmärgiks võõraste eest hoolitsemist. Meil on kodutuid, kes enam ei kasutagi kodutute varjupaiga teenuseid, kuna seal toimuvat magamisajal vargused – ära virutatakse see viimnegi. Kohalikud kodutud on üha suuremate pingete all, sest nemadki tahaks vihma käest räästa alla. Aga nad on kõikjal jalus – neid aetakse välja bussijaamast, kauplusest ja polikliinikust ning tänavapinkidel alkoholiuimas magama jäänuid käib politsei segamas. Aidata tuleb iga inimhinge, loomi ju aidatakse! Me ei saa süüdistada kodutuid, aga me saame neid aidata.

Pagulased ei pruugi olla hea lahendus Eesti majandusele

Leidub muidugi tööandjaid, kes on nõus Süüriast või mis tahes muust kandist pagulasi võtma oma firmasse. Aga miks ollakse nii kindlad, et pagulane siis paremini elama hakkab? Tema elatub ju palju tõhusamalt Eesti riigi käest saadavast – talle on tagatud kuus 1000 eurot. Kas tööandja on suuteline maksma rohkem? Meil omalgi töötuid palju ja pole töösaamine sugugi nii lihtne – töökohti saab n-ö leti alt.

Andrus Ansip on öelnud, et tema ei saa aru, miks Eestis kardetakse sõjapõgenikke. Väga kurb, kui kõrgharidusega inimene ei tunneta sellega seotud ohte. Need on juba siin! Eesti põlisrahva turvalisust ja rahu meie omas riigis pagulased ei taga.

Indrek Tarandi soovitus pagulastevastastel „end põlema panna“ on solvang Eesti rahvale. Miks kamandavad Eesti riiki poliitikud, kes lausa ülbitsevad oma rahvaga? Kas selleks rahvas valibki võimule poliitikuid, et nood saaksid käituda Eesti põliselanikega kui orjadega?

Valgeid inimesi tuleb säilitada, neid on maakeral natuke üle 10%. Mis Eesti iibest räägime? Laul „Eestlane olen ja eestlaseks jään“ on igasuguse otsese tähenduse kaotanud. Seda enam ei laulda südame ega mõttega, vaid irooniaga. Kas järgmist laulupidu Eestis enam tulebki?

 INNELE ÕISPUU Rakverest

[fotoallkiri] Tallinnas trehvab autosid, millel täpsustav geograafiline märgistus. [Auto tagaaknal Eesti kaart kirjaga „Siin ei ole Aafrika“.] Tundmatu nutitelefoni tähelepanek

Jaga |