Mai 1945: Vlassovi Vene Vabastusarmee päästis Praha

RALF R. PARVE,      18. mai 2005


Pärast 1941. aasta talviseid lahinguid Moskva lähistel teadsid kõik Nõukogude Liidus kindral Andrei Vlassovit. Stalini lemmikust kirjutasid vaimustatult keskajalehed ja teda nimetati "Moskva päästjaks". Kindralit intervjueeris armeelehes Krasnaja Zvezda nõukogude propagandas esimest viiulit mänginud kirjanik Ilja Ehrenburg. Viis aastat hiljem mõisteti Vlassov surma, kuna ta oli 12. juulil 1942. a pärast saksa sõjavangi sattumist asunud Stalini-vastase Vene Vabastusarmee (ROA) etteotsa.

ROA oli relvajõud, mis moodustati kindral Vlassovi ülemjuhatuse all alles pärast Venemaa Rahvaste Vabastamise Komitee asutamist 10. novembril 1944. aastal ning mis ainsana teistest rahvustest moodustatud üksustest sai sakslaste liitlase staatuse. Vlassovi käsutada oli kolm diviisi Punaarmeest üle jooksnud või vangi langenud 50 000 mehega. Neid juhtisid Soome Talvesõja ning Suure Isamaasõja algul suuri lahingukogemusi omandanud endised nõukogude kindralid. Lennuväegruppi kuulus ka kaks NLiidu kangelast.
See armee oli õiguslikult ja faktiliselt saksa Wehrmachtist täielikult lahus. Ajaloolased on näinud kindral Vlassovis mitte reeturit, vaid Stalini-vastase vene vabastusliikumise juhti, keda koos Vene Vabastusarmeega käsitletakse Vene ajaloo osana ning vastupanu ilminguna nõukogude korrale.
Kui 1941. aastal pälvis Vlassov venelastelt tiitli „Moskva päästja", siis mais 1945. aastal andsid tshehhid tema juhitud 1. diviisile "Praha päästja" nimetuse.

Prahas algas ülestõus sakslaste vastu
Prahas puhkes 5. mail 1945. aastal tshehhide fashismivastane ülestõus. Ülestõusnute palvel tuli Prahasse … kindral Vlassovi 1. diviis, mis asus võitlusse hambuni relvastatud SS-i ja Wehrmachti üksustega, hõivas lennuvälja ning seejärel vabastas Praha. Tshehhid juubeldasid.
Kuigi ülestõus Prahas algas 5. mai varastel hommikutundidel, saabusid nõukogude üksused Prahasse alles neli päeva hiljem. 6. – 7. maini olid ülestõusnud tshehhide üksused üsnagi suures kitsikuses, enne kui vlassovlased neile appi tulid. Ameeriklased olid ülestõusu puhkedes Prahast 70 kilomeetri kaugusel, venelaste kolm Ukraina rinnet oma diviisidega aga 140–200 km kaugusel.
7. mai õhtuks olid suured linnaosad vlassovlaste kätes. RAO 1. diviis suutis lahingutega Praha pooleks jagada, millega takistati põhjast ja lõunast pealetungivate Saksa väeüksuste ühinemist ohtlikuks löögirusikaks.
Näib, et Punaarmee ei kippunudki vabastamisega kiirustama. Samamoodi, kui 1944. aastal Varssavi ülestõusu ajal. Lootuses, et hilisem punarezhiimi kehtestamine läheb langenud rahvuslaste tõttu kergemini. Ameeriklased aga olid venelastega Jaltas oma mõjusfäärid jaotanud ning Praha ega Tshehhoslovakkia vabastamist polnud ette nähtud.
Vlassovi armee appitulek muutis Prahas sõjalist olukorda ülestõusnute kasuks märgatavalt. Kuna appi ei tulnud ameeriklased ega venelased, siis pidas 1. Tshehhoslovakkia armeekorpuse luureosakonna ülem kolonel Stepanek-Shtemr vlassovlaste suureks teeneks seda, et vana ajalooline Praha jäi terveks ja suur osa elanikkonnast ellu.

Prahalased olid vlassovlastele tänulikud
Ülestõusu juhtinud Tshehhi rahvusnõukogu avaldas tänu "kindral Vlassovi vägedele", kes "raadio kaudu saadud kutse peale" ruttasid appi "võitlevale Praha rahvale".
Kindral Vlassovi 1. diviisi üksused tegutsesid täielikus kooskõlas Tshehhi sõjaväekomandoga. Juba 7. mai hommikul teatas Praha ringhääling, et saksa üksused annavad end karjakaupa vlassovlastele vangi. Tshehhi vaatlejad tõstsid esile vlassovlaste kangelaslikku käitumist neis lahingutes.
Rahvussotsialist dr Machotka kirjutas hiljem: "Vlassovlased võitlesid väga suure vapruse ja ohvrimeelsusega, paljud neist läksid varjumata tänava keskele ning andsid tuld akende ja katuseluukide pihta, kust tulistasid sakslased. Vlassovlased võitlesid idamaise surmapõlgusega. Paistis nii, nagu otsiksid nad võitluses sakslastega lausa surma, et mitte langeda Punaarmee kätte."
9. mail kell 4.40 Prahasse jõudnud Punaarmee tankidel polnud enam muud teha kui vlassovlaste vabastatud linna sisse sõita. Punaarmee väidetavat Praha vabastamist võib nimetada üksnes poliitilis-propagandistlikuks taotluseks.

Vabastajad tapsid rahvuskaaslastest vabastajaid
Sajad ROA sõdurid langesid Praha võitlustes ja suur hulk sai haavata. Viimased paigutati enne nõukogude vägede kohalejõudmist Praha haiglates omaette palatitesse, mis olid puhuti tähistatud kirjadega "Praha kangelaslikud vabastajad".
Uute "vabastajate" saabumisel asusid nende vastuluureorganid haavatuid registreerima. Motoli haiglas oli hospitaliseeritud umbes 200 haavatud Vlassovi sõdurit. Siis ilmusid kohale automaatidega relvastatud nõukogude sõdurid. Tshehhi arstid ja haiglapersonal aeti majast välja, punasõdurid läksid raskelt haavatud Vassovi sõdurite palatitesse ning sealt kostsid ragisevad automaadivalangud. Nõukogude laskurid nottisid haavatud Vlassovi sõdurid haiglavoodites maha. Nii toimiti mujalgi. Usaldusväärsete allikate väiteil mõrvati sama moodi enam kui 600 vlassovlast.
Ilmselt oli Punaarmees nii kombeks. Midagi taolist toimus 1944. aasta suvel ka Eestis Avinurme kirikus, kus eestlastest punaväelased mõrvasid haavatud rahvuskaaslastest leegionärid.

Refereeritud Joachim Hoffmanni teose "Vlassov Stalini vastu. Vene Vabastusarmee tragöödia 1944/45" põhjal

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (4)