Prügila kui jäätmemajanduse lõpplüli

REIN RATAS,      29. jaanuar 2003


Koos turumajanduse arenguga ilmusid jäätmed kui mõiste ja tegevusobjekt ning kujunes tõdemus, et kaupade voolu lõppladestus toimub prügilas. Inimese kohta tulev jäätmete kogus aastas iseloomustab majanduslikku jõukust. Meil on see umbes 300-400 kg inimese kohta aastas.

Jäätmete ladestamine prügilasse on levinuim jäätmekäitlusmeetod. Seda on harjutud pidama lihtsaks ja odavaks käitlusviisiks. Prügilas toimub jäätmete aeglane kõdunemine, kus orgaaniline aine laguneb aeroobsete ja anaeroobsete protsesside toimel gaasilisteks aineteks ja stabiilseks biomassiks.
Moodsa prügila funktsioon on laiem kui vaid jäätmete ladestamine. Tervikkompleksis peab toimuma ka jäätmete sorteerimine, töötlemine, lagunevate orgaaniliste jäätmete kompostimine.
Eesti keskkonnastrateegia kohaselt nähakse ette lähema 10 aasta jooksul viia jäätmete taaskasutamine 50%-ni, prügilaid ekspluateerida, uued ehitada ja vanad sulgeda rahvusvaheliselt tunnustatud keskkonnanõuete kohaselt. Prügilasse jõuab vaid ladestamiseks väljasorditud jäätmeaines. Prügilast ärastatakse ja kasutatakse gaas. Nõrgvesi käideldakse nõuetekohaselt.
Kümmekond aastat tagasi oli meil Eestis üle 400 väikeprügila. Siiani töötavad vanad prügilad on otsustatud sulgeda ajavahemikus 2002…2009. a. Käiku jäävad ja käiku tulevad üheksa nn "europrügilat". Suured "europrügilad" kujutavad endast omamoodi jäätmekonservi, kus toimub aeglane anaeroobne lagunemine. Paljude aastakümnete jooksul eritub sealt prügilagaasi ja raskelt puhastatavat nõrgvett. Jäätmete suur kuhjamine vägagi piiratud ruumi kätkeb olulist keskkonnariski, mille pärandame lahkelt oma järglastele. Põhimõtteliselt ei keela Eesti ega euroõigus ka praeguste prügilate tegevuse jätkamist tingimusel, et nende konstruktsioon ja käitlus on viidud vastavusse keskkonnaohutuse nõuetega.
Mitu prügilat peaks meil olema? Riigikogu poolt 12. märtsil 1997. a kinnitatud Eesti keskkonnastrateegia on ettevaatlik - optimeerida aastal 2010 olmejäätmete prügilate arv - kuni 150, kaugemas tulevikus 20. See oli aga siis, mil polnud veel Euroopa Liidu 1999. a prügiladirektiivi ja sellest tulenevalt fataalset aastat 2009, mil kõik prügilad olgu OK! On asjatundjaid, kes väidavad, et meil piisaks 1-3 prügilast. Saare- ja Hiiumaa jäägu prügilaist priiks. Vahemärkusena - Soome jäätmekäitlusstrateegid näevad oma maal kuni 100 perspektiivset prügilat.
Suur osa meie väikeprügilatest ei ole tõenäoliselt keskkonnaohtlikud. Väikeste ladestusmahtude juures jäätmed lagunevad peamiselt aeroobsetes tingimustes. Taolises looduslähedases protsessis tekivad järgnevateks bioloogilisteks tsükliteks vajalikud ained, vesi, huumus ja süsihappegaas. Arvan, et paljud väikeprügilad võiksid tegutseda edasi, kui nad ei ohusta keskkonda (eeskätt pinna- ja põhjavett) ja nad on viidud vastavusse keskkonna-, hügeeni- ja esteetikanõuetega. Iga prügila keskkonnaohutus või keskkonnaohtlikkus tuleb määrata kindlaks adekvaatse uuringuga. Keskkonnaohutud väikeprügilad vajavad lihtsustatud lähenemist tehnilise varustatuse nõuete (näiteks kaalud) osas. Ohutute väikeprügilate tunnustamine vastab igati Euroopa Liidu VI keskkonnaprogrammile aastail 2001…2010: jäätmeid tuleb käidelda nii lähedal tekkekohale kui võimalik.
Jäätmed on elusolese tunnus. Jäätmeteta elu ja tootmist ei ole.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (5)