Kurvis tuleb rooli pöörata

VLADIMIR KOSLOV,      03. detsember 2003


Aadu Luukas pole ainuke nüüdne tipptegija, kes ühiskondlikku "roolipööramist" vajalikuks pidama on hakanud, olles tajunud senise kursi jätkamise võimatust ja ohte, mis selle loomuvastase jätkamise püüetest tulenevad. Siit siis ühtlasi küllaltki mõistetav pöördumine "Luuka evangeeliumi" poole (irooniat kõrvale jättes võiksime meenutada, et evangeelium tähendab head sõnumit).

Oleme, tõdegem, oma lühikese, kõigest ühe kümnendiga mõõdetava arengutee läbimise järel kurvini jõudnud, kus otsejoones edasitormamisel teadagi millised tagajärjed võivad olla. Hannes Tamjärv tegi juba mõni aeg tagasi reaalse pöörde, võttes isiklikult käsile inimkapitali sepistamise, mis tema enda sõnul rahakapitali kasvatamisest hoopistükkis keerukamaks ülesandeks osutus.

Ümberjaotus pärssivat investeerimist ja edasipüüdlikkust

Meie juhtpoliitikute (ja mitte ainult poliitikute) poolt ülendati läinud kümnendil "püha lehma" seisusesse kõigutamatu veendumus selles, et igasugune võrdsustuse poole pürgiv ümberjaotus võib üksnes kahju tuua, kiskudes rikkuse hoogsat kasvu tagasi. Esiteks saavat piisavaid sääste teha (ja nende arvel kapitali ja tulusid kasvatada) vaid niisugused õitsvad rikkurid, kellel "kõhu kõrvalt" ka mingeid ülejääke tekib. Eesti üldise vaesuse juures ähvardavat vastasel juhul investeerimist täielik hääbumine, kuna kõik kesised tulud vältimatult "ära söödaks".
Teiseks pärssivat ümberjaotus edasipüüdlikkust, õõnestades soovi (motivatsiooni) teha edu nimel kõva tööd ja tuua investeerimiseks vajalikke ohvreid, jõudmaks paremale elujärjele.
Need argumendid, olles iseenesest küll puht oletuslikud, on mitte üksnes meie maal, vaid pikka aega ka mujal maailmas paljudele küllaltki usaldusväärsetena tundunud.
Ent 1995. aastal rabas analüütikute tandem maailma pöördelise avastusega. R. Barro ja X. Sala-I-Martin avasid oma raamatus "Economic Growth" tõe. Selgus, et eeltoodud oletused ei pea vett, s.t ei leia kinnitust reaalsete andmete alusel saadud analüüsitulemuste poolt. Kummutades oletuste miraazhi, sunnivad elulised faktid, nagu ilmnes, paljudel juhtudel isegi otse vastupidiseid järeldusi tegema. Milles on siis asi?

Infoühiskonna pealetung toob uusi tuuli

Osalt, nentigem, kirjeldatud ettekujutuse algses vigasuses, osalt nende aegumises. Kui need endistes oludes ehk võisidki mingil määral paika pidada, siis arengutee teatud käänakuni jõudmise ja selle läbimise korral enam mitte. Olud on muutunud.
Kui varem omistati (mingis kooskõlas omaaegsete kogemustega) majanduse arengu võtmeroll aineskapitali akumuleerimisele, siis infoühiskonna pealetung on toonud uusi tuuli. Järjest selgemaks on saamas võtmerolli jõuline nihkumine inimkapitali pärusmaale.
Samas näeme ka sotsiaalse kapitali kaalukuse olulist kasvu, tulenevalt nn sünergilise ehk koostoime efekti tähtsuse suurenemisest (siit ka nüüdseks moesõnaks saanud "koosmeel"). Barro ja Sala-I-Martini analüüs tõi niisiis päevavalgele kaks pöördelist järeldust. Esiteks, tuleb välja, ei soodusta (ja eriti veel suhteliselt madala üldise tulutasemega maades) tulude kuhjumine rikkurite kitsa eliidi kätte kuigi tõsiselt säästmist tootliku investeerimise nimel.

Tulude kihistumine kisub alla inimkapitali kvaliteeti

Eelmainitud surmkindel veendumus osutus niisiis vaid enesepetlikuks (või teiste petmiseks mõeldud) eelarvamuseks. Tegelikkus seisneb hoopis muus: rikkurite spekulatsioonieelistused ja pillava (hedonistliku) tulukasutuse kiusatused kisuvad tootliku säästmise taset koguni allapoole.
Nimetatud taset suudab seevastu tõsta keskkihtide laiapõhjaline säästuprotsess. Pole ju tänapäeval üldsegi mitte enam tüüpiline üksikrikkuri omatulude tootlik investeerimine. Seda võimalust asendab (arvukate pangahoiuste koondamise teel moodustunud) summaarsete krediidiressursside arvel teostatav investeerimine. Peale muu on taoliste ressursside loojad enamjaolt huvitatud (kergekäeliste riskimahutuste asemel) kindlamate, arengut soodustavate ja töökohti lisavate mahutuste tegemisest.
Teiseks (kusjuures see tõdemus on veelgi olulisem) kisub tulude liigulatuslik kihistumine alla inimkapitali kvaliteeti. Takistatud on alamkihtide tööjõusse investeerimine, misläbi saab tõsiselt häiritud üldise kvalifikatsioonitaseme tõus, ehkki väheste tippspetsialistide tase võib hiilgevormi saavutada. Töö(jõu)turu üldseisund halveneb. Inimkapitali nüüdisoludes juba aja käsuks muutunud võtmeroll ei saa maksvusele pääseda. Sotsiaalkapitali mõjujõust ei tasu rääkidagi. Väliskapitali sissevool omakorda saab jätkuda vaid mahutuste komplekti kuuluva võõr-inimkapitali sissetoomise korral.

Elu ise avab silmad

Andmed nende tõepoolest pöördeliste avastuste kohta jõudsid küll juba 2000. aastal Helje Kaldaru vahendusel ka meie akadeemiliste ringkondade teadvuseni (tänu ettekandele teaduskonverentsil), kuid pole seni siiski veel laiema üldsuse tähelepanu orbiiti jõudnud, ehkki ilmtingimata vääriksid seda. Ometi on elu ise, korrakem, mitte ainult Aadu Luukase silmad avanud.
Paljud tähelepanelikumad inimesed on märganud arengu nüüdseks kätte jõudnud etapivahetuse vältimatust. Sest "pöörd-nepiajastu" on jäädavalt läbi saanud mitte ainult Venemaal(nagu seda täheldas Mart Helme), vaid samahästi ka Eestis. Vägagi selgesti ütles taolise põhjapaneva idee välja näiteks Mart Kadastik (PM, 25. oktoober): "Kartulikoorte asemel eelistas poliitiline ladvik vahukoort, millega anti õnnistus üleüldisele omakasu tagaajamisele." Ent nüüd "oleme lihtsalt jõudnud äratundmisele, et enam ei olegi midagi võtta. Kui oleks võtta, kaoks kohe ka vajadus kõiksugu kokkulepete järele". Asi on, nagu näha, aritmeetiliselt lihtne. Kui ikka ilma etapivahetuseta enam edasi ei pääse, siis tuleb vajaliku pöörde ohutu läbimise huvides kurvi sisenedes rooli pöörata.
Ja asi pole üldsegi mitte mingis väljamõeldud "proletariaadi diktatuuris" (Rein Lang) või müütilises "mures jõukuse pärast" (Jürgen Ligi). Tagurlike targutustega ei saa elu edasi viia. Sõnajärg ootab tõsimeelseid poliitikuid. Midagi pole parata: elu keerdkäigud on sellised, nagu need on. Edasi saab liikuda vaid enesepettust hüljates ja karme tõdesid tunnistades. Roolipööre ei ole riigipööre. Jutt on infoühiskonnale loomuomasest pöördest inimkapitali kindla esmaeelistuse suunale.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (3)