Ülemnõukogu Presiidiumi hoone pole Kadrioru loss

JAAN NIIN,      22. veebruar 2006


Vene tsaar Peeter I rajas Tallinna mereranda oma uuele naisele Katharinale, kes õigeusku ristimisel sai nimeks Jekaterina, maja, mida tunneme Kadrioru lossina. Lossipark sai vastavalt nimeks Jekaterintal ehk Katharinenthal, eestlastele – Kadriorg. Lossi, praeguse muuseumihoone, ehitamise ajal kuulutas tsaar Peeter end 1721. aastal keisriks.
Viimasel ajal on eranditult kõik meie suuremad päevalehed kirjutanud nn Kadrioru lossi skandaalist, seal toimunud laste-noorukite pidudest ja katuselkõndimisest. Kuid see hoone pole ju loss, vaid ehitati Vabariigi Valitsuse haldushooneks aastail 1937–1939 (arhitekt Alar Kotli) ja sai valmis 20. juulil 1939. Sinna sai oma esindusruumid ka iseseisva Eesti Vabariigi esimene president Konstantin Päts, keda seal täpselt 11 kuud hiljem "külastas" Moskva emissar Zhdanov, esitades oma ultimaatumid. Juba 1940. aasta juulis võttis seal ENSV presidendi kohusetäitjana koha sisse Johannes Vares, kellest sai peagi NSV Liidu koosseisu võetud E(NS)V ülemnõukogu presiidiumi esimees.

Alates 1941. aasta sügisest võttis Suur-Saksa Riik oma käsutusse Kadrioru lossi, kuhu asus peatselt elama ja tegutsema Ostlandi-ala koosseisus loodud Eesti Kindralkomissariaadi kindralkomissar SA-obergruppenführer Karl-Sigismund Litzmann. Samal ajal elas ja töötas Eesti Omavalitsuse juht ehk Erster Landesdirektor Hjalmar Mäe Tõnismäel.

Nii polnud 1944. aasta sügisel Venemaalt naasnud Varesel vaja oma "pesa" pärast muretseda. Majast sai taas ENSV ülemnõukogu presiidiumi hoone. Kuid Vares hukkus selles 1946. aasta 29. novembril väga salapärase kuuli läbi. Pärast Varest olid siinsed "majaperemehed" ülemnõukogu presiidiumi esimehed Eduard Päll (1947–1950), August Jakobson (1950–1958), Johan Eichfeld (1958–1961), Aleksei Müürisepp (1961– surmani 1970), Artur Vader (1970– surmani 1978), Johannes Käbin (1978–1983), Arnold Rüütel (1983–1990, ülemnõukogu esimehena 1990–1992, presidendina 2001–tänapäevani). Vahepeal, "väljaspool seltskonda", resideeris siin presidendina Lennart-Georg Meri (1992–2001).
Praegu asuvad selles hoones Vabariigi Presidendi kantselei ja ametikorter.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)