Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Valimistejärgseid tähelepanekuid teiste erakondade kohta

KÜLLO ARJAKAS,      30. oktoober 2002


Tänaseks on kohalike omavalitsuste valimistest möödas poolteist nädalat ja nii esimesed kokkuvõtted kui ka järeldused tehtud. Viimased on hulga tõsisemad, kui enne valimisi oskas arvata. Erakonna liidrite kohtadelt on tagasi astunud nii Mõõdukate kui Isamaaliidu esimehed Toomas Hendrik Ilves ja Mart Laar. Tõsine käärimine jätkub vene erakondades.

Miks ikkagi läks Mõõdukatel ja Isamaaliidul seekord nii kehvasti? Mõõdukast parteiesimees Toomas Hendrik Ilves seletab seda vigadega Mõõdukate sõnumi edastamisel oma valijatele. Paraku ei suutnud isegi antud erakonna esimees ETV "Aktuaalse Kaamera" otsesaates formuleerida erakonna valimiskampaania sõnumi sisu. Ka õige lühidalt isegi mitte. Rääkimata juba siis ülejäänud kandidaatide võimetest ja võimalustest. Isamaaliit sedastab, et rõhk lastetoetusele oli kampaanias ikkagi riikliku ja Riigikogu tasemel küsimuse tõstatamine, mis pole omavalitsuste pädevuses ja seetõttu antud teema valijatega ei haakunud.

Kaugemad lüüasaamise põhjused jäävad siiski teisale. Valijate mälu ei tohi alahinnata ja valija mälu ei piirdu nelja, kuue viimase kuuga - nagu seda tihti rõhutatakse. Ilmsesti lootsid nii Mõõdukate kui Isamaaliidu juhtkonnad, et opositsiooni jäämisega nii Tallinnas kui riigis ununevad ajapikku need suured möödalaskmised ja skandaalid, mis iseloomustasid kolmikliidu valitsemisaega Toompeal. Ilmsesti loodeti, et Keskerakonna ja Reformierakonna koalitsioonid teevad ise uusi vigu ning peatselt tekivad uued skandaalid, mille varju jäävad 2000. aasta ja 2001. aasta asjad.

Tegelikkus läks teisiti - uued koalitsioonid rakendusid töösse ning nimetamisväärseid vigu pole tehtud, möödalaskmisi ega skandaale pole olnud. Seega väga paljudele valijatele oli Keskerakonnale antud hääl kui omapoolne toetus selleks, et Eestis ära hoida uued isamaaliitlaste ja mõõdukate Gibbid, Angottid ja Sposatod, mis läksid maksma sadu miljoneid kroone maksumaksja raha. Pole kahtlust, et palju toetushääli tuli meile just tulevikus selliste suurte afääride ärahoidmiseks.

Vaatamata sellisele taustale korraldasid mõlemad opositsiooniparteid, enam küll just Mõõdukad, tehniliselt igati professionaalsed, samas ka tugevad ja kallid valimiskampaaniad. Mõõdukad alustasid esimestena ja aegsasti - juba augustikuu algul vahetus erakonna imagoloogia ja tehti tugev kampaania õunaerakonna tutvustamiseks. Ära osteti terveid Eesti Ekspressi esikaasi ning saadeti koju õunavoldikuid. Sisulise valimiskampaania probleemiks jäi aga jällegi sõnum ja selle edastamine. Kuidas küll võiks normaalselt majandust teadev-tundev valija jääda uskuma Mõõdukate aseesimeest Eiki Nestorit, kes teles igal õhtul ja koguni veel korduvalt lubab lõpetada tööpuuduse Eestis? Pole kahtlust - kui ühes riigis ainult üks erakond ühel valimisperioodil suudab tööpuuduse täiesti likvideerida, siis saaks selline erakond mitte ühe, vaid kaks Nobeli majandusauhinda. Võib ka jagada ühe auhinna erakonnale valimiskampaania kulude katteks ja teise erakonna aseesimehele. Mõned uskumatud lubadused aga võtsid kohe katte ära teistelt lubadustelt - näiteks Hannes Rummi sümpaatselt lubaduselt tekitada 20 000 uut töökohta.

Isamaaliit valis teise taktika - Mõõdukatega võrreldes oli nende kampaania tunduvalt lühem, samas aga üsnagi intensiivne. Isamaaliidu üldises valimiskampaanias oli tunnetatav erakonna seesmine nõrkus ja peataolek. Ilmsesti realiseerus valimiste-eelne seesmine ebamäärasus just kampaanias esiletulnud vastandmärgilises
semantilises rõhutuses - aga mina julgen olla vastutaja või otsustaja, olla eestlane või venelane, julgen olla ema või julgen olla väärikas jne. Valija on ikka kas eestlane või venelane, vastutaja või väärikas. Julgen-olla-sümbol aga on ühele valijale üldjuhul igati normaalne olek ja selliselt ülesehitatud kampaanias polnud valijale ühtegi olulist elementi.

KESKMÕTE
Ära osteti terveid Eesti Ekspressi esikaasi ning saadeti koju õunavoldikuid. Sisulise valimiskampaania probleemiks jäi aga jällegi sõnum ja selle edastamine. Kuidas küll võiks normaalselt majandust teadev-tundev valija jääda uskuma Mõõdukate aseesimeest Eiki Nestorit, kes teles igal õhtul ja koguni veel korduvalt lubab lõpetada tööpuuduse Eestis? Pole kahtlust - kui ühes riigis ainult üks erakond ühel valimisperioodil suudab tööpuuduse täiesti likvideerida, siis saaks selline erakond mitte ühe, vaid kaks Nobeli majandusauhinda.


Viimati muudetud: 30.10.2002
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail