Majanduskasv on tähtis, kuid ei tohi unustada ka inimesi

Eesti inimesed nägid, kuhu viis Reformierakonna aetud majanduspoliitika. Majandus seisis, ning alles pärast valitsuse vahetumist hakkas Eesti majandus tõsisemalt kasvama. Reformierakonna võimuhaarde kadumine viis lõpuks ka selleni, et Eestis sai ellu viidud pikalt oodatud maksureform, mis tuleb kasuks koguni 86 protsendile Eesti töötavatest inimestest.

Pole saladus, et kriitikud on püüdnud pisendada läbiviidava maksureformi mõju, kuid isegi nemad ei saa vastu konkreetsetele arvudele. Fakt on, et tulumaksuvaba miinimumi tõstmine 500 euroni jätab kuni 1200 eurot teenivale inimesele iga kuu 64 eurot senisest enam kätte. Reformist võidavad kõik, kelle palk jääb alla 1776 euro. Tegemist on sammuga võrdsema ühiskonna suunas.

64 eurot kuus võitu ühe töölkäiva inimese puhul on nii mõnelgi perel terveks nädalaks kuluv toiduraha. Inimene, kes teenib madalamat või keskmist palka, suunab selle kättejääva lisaraha väga tõenäoliselt ringlusesse tagasi, elavdades seeläbi meie majandust.

Valitsuse hinnangul algab Eesti parem käekäik üksikinimesest, ja seetõttu panustame varasematest valitsustest selgelt enam inimeste heaolu kasvusse. On teada, et ka kõige kõrgema majanduskasvuga aastatel ei jõudnud see kasv kõigi elanikeni, kuid majanduslanguse ajal kaotasid esimestena töökoha või pidid tundma palgalangust just keskklassi kuuluvad ja väiksema sissetulekuga inimesed. Samuti pandi pitser omavalitsuste hakkamasaamisele. Seesugust poliitikat Eesti küll taga ei igatse.

 Üldist heaolu kasvatades ei unusta valitsus ka ettevõtjaid. Eriti pean silmas väike- ja keskmisi ettevõtjaid, kes loovad kõige rohkem töökohti. Sellest saab tuua ka selgeid näiteid. Näiteks tühistasime eelmise valitsuse langetatud otsuse kasvatada majutusasutuste käibemaksu määra ning loomulikult mõjutab kõiki järgmiseks aastaks planeeritud diisliaktsiisi tõusu tühistamine. Ka aastaid oodatud töötajate terviseedenduse kulude vabastamine erisoodustusmaksu alt toetab oma töötajatest hoolivaid ettevõtjaid.

Samas nõustun teataval määral kriitikutega, kes ütlevad, et ettevõtjatega tuleb senisest enam suhelda. Seesugust arvamust kinnitab ka hiljuti avaldatud tööandjate majandusspidomeetri näit, mille kiirus on aastaga teinud küll läbi selge kasvu, kuid millest kumab endiselt läbi asjaolu, et ettevõtjad tunnevad teadmatust valitsuse poliitikast.

Valitsuse vahetumine möödunud aasta lõpul toimus kiiresti ja sellega kaasnenud maksureform tuli paljudele ettevõtjatele ootamatult. Usun, et see teadmatus ja infopuuduse tunne peegeldub endiselt ettevõtjate hindes valitsusele. See näitab, et peame teavitustööd senisest tõsisemalt võtma ja ettevõtjatega rohkem suhtlema. Olen püüdnud jõudumööda seda lünka ka ise täita, käies maksureformi tutvustamas nii konverentsidel esinedes kui ka iganädalastel kohtumistel ettevõtjatega. Senine kogemus näitab, et mida paremini on ettevõtjad valitsuse tegemistega kursis, seda positiivsemad on ka hinnangud.

Majanduse arengu nimel samme astudes on aga tähtis, et valitsus ei unustaks ära ka tavakodanikku, ning see on suund, millega tänane valitsus kindlasti jätkab!

KESKMÕTE: Eesti inimesed nägid, kuhu viis Reformierakonna aetud majanduspoliitika. Majandus seisis, ning alles pärast valitsuse vahetumist hakkas Eesti majandus tõsisemalt kasvama.

KADRI SIMSON,

majandus- ja taristuminister,

Keskerakonna aseesimees

Jaga |