Millega tegelevad Kallas ja Savisaar Hundisilmal?

Kolm aastakümmet tagasi, 26. septembril 1987 ilmus Tartu ajalehes “Edasi“ nelja mehe – Siim Kallase, Tiit Made, Edgar Savisaare ja Mikk Titma – ettepanek, kus nad pakkusid välja majandusprogrammi „Isemajandav Eesti ehk IME“ idee.

Kallas, Made, Savisaar ja Titma ei loonud uut Nõukogude-vastast organisatsiooni ega parteid. Nad ei teinud midagi seadusevastast. Nad tegid midagi NSV Liidule hoopis ohtlikumat, paisates välja idee, mida ei saadud enam summutada ega tappa ning mis lõpuks viis NSV Liidu lagunemiseni ja Eesti iseseisvumiseni.

Ja nüüd kohtuvat kaks nendest ohtlikest kurjamitest jälle aeg-ajalt salaja omavahel Hundisilmal? Mida sepitsetakse? Ega seekord ometi midagi Eesti riigi vastu?

Mikk Titma asus pärast Eesti Vabariigi taastamist tööle Stanfordi ülikooli ja on Eesti poliitilisest elust kõrvale tõmbunud. Tiit Made lahkus 1999. aastal aktiivsest poliitikast. Poliitikasse jäid neljast alles kaks vana peeri – Siim Kallas ja Edgar Savisaar. [peer – eesõigustega kõrgaadliku tiitel feodalismiaegsel Prantsusmaal, parlamendi ülemkoja liige Inglismaal („Eesti keele seletav sõnaraamat“) – Toim.]

Mida on ühist Kallase ja Savisaare edasises elus?

Siim Kallast jääb elu lõpuni kummitama 10 000 000 $ afäär. Asi piirdub siiski ainult kummitamisega. Kallase 10 000 000 $ protsess lõpetati järsult. Dollareid jäi meenutama vanasõna: mis lännu, sii lännu, kik puu om üitskõrd kännu...

Samas umbes 50 korda väiksemate summade ebasihipärases kasutamises süüdistatavat Edgar Savisaart üritavad KaPo ja Prokuratuur meeleheitlikult rahast lagedaks teha ja poliitareenilt kõrvaldada, kulutades selleks oma ametkondades meeletuid ressursse. Selliseid ressursse, mis annaksid kümneid kordi suuremat efekti, kui neid saaks ja tohiks kasutada kõigile teada olevate suuremate korruptsioonipesade lammutamisel. Savisaare toimikus pidavat olema juba üle 11 000 lehekülje. Tubli! Küll neid vorbitakse veel nii palju, et kaitsjad selles paberimassis ägisevad... Ja on sunnitud ainult lugemiseks aina raha juurde küsima. Ja kohtud on sunnitud selle pahna läbiarutamiseks kulutama palju aastaid. Kuuldavasti olevat Albert Einstein esitanud oma relatiivsusteooria 1,5 leheküljel!

Mõlemad mehed on erakondade asutajad – Siim Kallas lõi Reformierakonna ja Edgar Savisaar Keskerakonna. Mõlemad mehed on sisetülide tõttu erakonna esimehe kohast ilma jäänud.

Mõlemale on pakutud erakonna auesimehe ametit. Mõlemat meest on kahtlustatud soovis luua uus erakond. Mõlemad loobusid või loobuvad sellest. Kummalgi pole ilmselt soovi pärast reetmisi kulutada oma järelejäänud eluaastaid uue erakonna ülesehitamisele, sest ajalool on kombeks korduda. Uute erakondade loomised on pigem üleküpsenud poliitbroilerite teemad.

Mõlemad mehed kuuluvad pigem keskklassi. Siim Kallase Euroopas teenitud palk ei muuda teda veel rikkuriks, Savisaare tagasihoidlik Hundisilma talu seda enam. Näis, millal kättemaksuhimulisel Ardo Ojasalul (loe: KN 13.04.2016 „Ardo Ojasalu – suur suli rahatõllas”), ERJK-d relvana kasutades, õnnestub meie õiguskaitseorganite innukal kaasabil Savisaar päris metsa alla pukseerida, antennidega seenelistele seltsiks.

Mõlemad mehed on suhtunud teineteisesse lugupidavalt ja väärikalt, vaatamata pisut erinevale maailmavaatele. Mõlemad mehed on pühendanud oma elu iseseisva Eesti riigi (mitte mõne suurriigi vasalli) loomisele ja arendamisele.

Savisaare surmapatt on soovimatus olla USA vasall ja soov teha oma naaberriigiga normaalset koostööd. Kallasel ei olnud nendel aastatel vajadust seista vastamisi selle maailma vägevatega. Tema töökoht oli Euroopa Liidus.

Täna jahutakse meile nii söögi alla kui ka peale sõjaohtu: Putin tuleb kohe-kohe Eestile ja teistele Balti riikidele kallale! Me ei suuda ennast kaitsta!

Igaüks, kes plaanib palgata turvafirma koduse vara kaitseks, peab enesele esmalt selgeks tegema: mida tal üldse kaitsta on? Kas vanade pottide-pannide, äramagatud madratsi ja tuhmunud värvidega kineskoopteleri jaoks on mõistlik palgata kallist turvafirmat? Sama on riigiga. Enne kui tõsta kaitsekulutusi elanikkonna taluvuse piirini, tuleb enesele selgeks teha: mida meil kaitsta on? Ja kelle eest? Mida on Eesti-sugusel tillukesel maalapil nii väärtuslikku, et Putin tormaks ummisjalu meile kallale – oma käsi määrima ja enesele uusi pahandusi kaela tõmbama?

Hoopis reaalsem ja ohtlikum on see, et lääneriikide passidega Johnid, kes on tegelikult Ivanid, ostavad üles Eesti poliitikud, maa, maavarad, metsad ja tööstusettevõtted. Kuid esmalt ostetakse üles ikka need poliitikud, kes kõige kõvemini kirevad Putini- ja Venemaa-vastaseid hüüdlauseid.

Meenutagem, millise ideoloogia ja retoorikaga erakond üritas müüa elektrijaamu, müüs strateegilise tähtsusega raudtee, tegeles elamislubade müügiga? Ega see polnud ometi IRL? Riigi hõivamine poliitikute ülesostmisega tuleb kümneid või sadu kordi odavam, ja selle vastu ei aita meid ei kaitsetahe ega kuitahes mitu USA tanki.

Heanaaberlikud suhted Venemaaga on meie rahu, heaolu ja majandusliku edu alus. Eesti riik on Venemaa-vastastest sanktsioonidest kõige enam kahju saanud EL riik. Me oleme nii tublid! Loomulikult tuleb meil EL ja NATO liikmena järgida ühist välispoliitikat ja sanktsioone, kuid see ei keela meil naabriga hoida normaalseid suhteid aladel, mida sanktsioonid ei hõlma.

USA valis äsja endale uue presidendi ja pole välistatud, et saab mööda aeg, kus meie suhted Venemaaga piirdusid vaid puudli kombel Putini püksisääre juures klähvimisega, lootes, et tänu USA-le ei julge Putin anda kainestavat jalahoopi.

Mis võiks olla jutuks vanadel peeridel Hundisilmal?

Nii Kallas kui ka Savisaar on suuremalt jaolt oma võitlused ära võidelnud ega ole enam esimeses nooruses, et kõike jälle otsast peale hakata. Neil võivad olla oma järelejäänud elupäevade kasutamiseks hoopis mõistlikumad eesmärgid kui kellelegi „ära tegemine“.

Mõlemal neist on suurepärane analüüsivõime ja nad on võimelised genereerima uusi ideid Eesti väljaviimiseks tupikust ning enam kui 10 aastat kestnud stagnatsioonist. Ehk oskavad Kallas ja Savisaar üheskoos välja pakkuda idee Eesti riigi, rahva ja selle kultuuri säilitamiseks ning majanduse taaskäivitamiseks, vältimaks meie rahvuse allalaskmist demograafilisest vetsupotist?

Kui need mehed suudaksid luua kava Eesti arenguks, siis on nendel piisavalt võimu see kava ka ellu viia. Savisaart ei taheta näha erakonna ega valitsuse juhina. OK! Kuid Keskerakond võtaks hea meelega kasutusse tema ideed. Sama saaks teha ka Siim Kallas, kui „tagatuba“ on Reformierakonna otsustamisprotsessidest eemaldatud. Kas uued ideed võivad kaasa tuua olemasoleva valitsuse lagunemise ning valitsusliidu Keskerakonna ja Reformierakonna vahel, seda näitab aeg. Kuid see polegi kõige tähtsam.

Partei esimehe ametikoht ei ole kunagi olnud Savisaarele ja Kallasele eesmärgiks omaette. Partei esimehe ametikoht on tööriist, mis annab parimad võimalused oma ideede elluviimiseks.

Mina loodan nende meeste kohtumisest Eestile kõige paremat. Kui vaid meie õiguskaitseorganid Savisaart enneaegu hauda ei aja, vaid lasevad tegutseda Eesti riigi hüvanguks. Ega Kallase tervis samuti ole enam see, mis oli IME koostamise ajal.

Võru võitlustest

Kas on mõttekas minna kaotatud sõda metsavendade kombel edasi sõdima? Ehk tuleks muuta taktikat? Murelikuks teeb KaPo tegelase (Pommi-Jüri) mehkeldamine keskerakondlastega. Korra juba sekkus KaPo sisepoliitilises võitluses Pommi-Jüri kaasabil poolt valides erakondadevahelisse poliitilisse võitlusse. 500 euri ja lendlehtede-afääri ettekäändeks tuues konfiskeeriti Keskerakonna server kõigi seal leiduvate kontaktidega. Ei saa välistada, et serverist saadud andmeid võidi kasutada ka käimasolevas Savisaare protsessis pealtkuulamiste sihtmärkide määramisel. Õigusriigis (on meil ikka õigusriik?) peaks selline tegevus olema absoluutselt välistatud.

[esiletõste]   Enne kui tõsta kaitsekulutusi elanikkonna taluvuse piirini, tuleb enesele selgeks teha: mida meil kaitsta on? Ja kelle eest? Mida on Eesti-sugusel tillukesel maalapil nii väärtuslikku, et Putin tormaks ummisjalu meile kallale – oma käsi määrima ja enesele uusi pahandusi kaela tõmbama?

[fotoallkiri]   PALJU ÜHIST: Edgar Savisaar ja Siim Kallas on suhtunud teineteisesse lugupidavalt ja väärikalt, vaatamata pisut erinevale maailmavaatele. Mõlemad mehed on pühendanud oma elu iseseisva Eesti riigi (mitte mõne suurriigi vasalli) loomisele ja arendamisele.  Foto: Scanpix

KUIDO SÄDE,

vaatleja

Jaga |