Olukorrast riigis: Isamaa uute ideedeta

TOOMAS VITSUT,      28. veebruar 2007


Otsekui Eestile pahasoovija nähtamatu käega kirjutatud stsenaarium on saanud viimaste valimiseelsete nädalate sündmuste aluseks. Kaalukates küsimustes pole sisulist debatti olnudki. Kogu tants käib ühe monumendi ümber, hoolimata tagajärgedest.

Paremerakonnad on suunanud arengut põhiseadusliku kriisini. Neil on läinud korda väga tõsiselt kahjustada Eesti mainet. Isamaa ja Res Publica Liit (IRL) sidus osavalt manööverdades Reformierakonna oma valimisvankri külge. Koos suruti Riigikogus läbi keelatud rajatiste seaduse radikaalne variant, mis kohustab valitsust kõrvaldama pronksmehe kuju Tõnismäelt 30 päevaga. Laari, Lukase ja Partsi rõõmuks oli neile selles ürituses lahkelt müürilõhkujaks valitsusjuht Ansip ise.

"Edumeelne" Vene ja "tagurlik" Saksa

Selgus, et IRL-il pole nendeks valimisteks pakkuda ühtki uut ideed Eesti arengust. Ikka tammutakse minevikus, lihtsate vastandamiste toel õhutatakse rahvustundeid ja kustuma hakkavat veneviha.

Muu hulgas näitas seda Mart Laar teledebatis Edgar Savisaarega. Selmet pakkuda mõnigi värskem idee Eesti majanduspoliitikast, klammerdus valitsusjuhitoolile trügiv Laar ühetaolise tulumaksu kiitmise külge. Tema naiivse loo järgi liiguvad kõik edumeelsed riigid Eestis kehtivale sarnase maksusüsteemi poole ja loobuvad varsti astmelisest tulumaksust. Selline tulumaks aga kehtib teatavasti enamikus kõrgelt arenenud maades.

Laari loogika järgi kuuluvad edumeelsete hulka Venemaa, Rumeenia, Slovakkia ja Eesti, kuid "tagurliku" majandusmudeliga riigid on Saksamaa, USA, Suurbritannia, Prantsusmaa, Soome, Rootsi ja veel kümned heaolumaad.

Lääne demokraatias on siiski ammu taibatud sotsiaalse mõõtme ja ühiskonna solidaarsuse tähtsust, mida ühetaolise tulumaksu mudel ei toeta. Sest see kahandab riigi maksubaasi, õõnestab ühiskonna sidusust ja takistab keskklassi kujunemist.

IRL-i must pärand ja puhas lootus

Isamaa ja Res Publica Liidul on rasked päevad ning tõsiseks mõttetööks polegi aega. Isamaalaste ja hääbuvate respublikaanide sulatamine koonderakonnaks toob üha uusi tagasilööke. Äsja jäid nad eemale võimust Pärnus ja nüüd lahkus Viljandimaal suur hulk rahuolematuid koondparteist. Sel taustal võib Tõnis Palts muidugi jätkata ulmejuttu "valgete parteide" liidust, kuid rahval on üldiselt hea mälu.

Isamaalastel ei õnnestu maha nühkida häbi, mis pärineb ajast, mil nad läksid Tallinnas valitsusliitu kõige Eesti-vastasemate jõududega – Kogani internatsidega. Kusjuures rahvuslikku Isamaaliitu ja Kogani interliikujaid ühendas üks põhimõte: saada võimule iga hinna eest, ilma igasuguste põhimõteteta. Nüüd on tärganud uus lootus.

Ammusest ajast on Laari parteiga lähedases läbikäimises üheskoos rublasid müünud, ajalehti erastanud ja ehk muudki hämarat teinud Marek Strandberg ja Agu Kivimägi. Nüüd loodetakse, et nende loodud rohepartei suudab rahvale end puhta jõuna pakkuda ning korrata nelja aasta tagust Res Publica trikki.

Siin on jäänud tähelepanuta üks Eesti eripära. Kui teistes maades on rohelised enamasti poliitskaala tsentris või vasaktiival, siis Eestis on nad selgelt parempoolsed ja nende vaated on väga sarnased IRL-i omadele. Eks samadest juurtest võrsu sarnased taimed. Ei saa ju pidada tõsiseks poliitiliseks erinevuseks roheliste ideid rajada kaitseväe ehitised murumätastest ning toota energiat peamiselt tuulest ja sealägast. Pealegi on rohelised otseselt seotud "tuult" müüvate ärimeeste huviga.

Paraku ei hooli kumbki suuremat Eestis elavatest eri kultuuri- ja elukogemustega inimestest. Värvikalt näitas IRL seda "monumendiseaduse" menetlemisel. Reformierakonna abiga suruti Riigikogus läbi enneolematult rumal ja põhiseadust riivav seadus.

Kahjuks riivab see seadus ka paljude Eestis elavate inimeste tundeid ja tahab neilt võtta viimased identiteediriismed. Eriti küüniline on see Laari partei puhul, kes on teinud koostööd nimelt Kogani seltskonnaga. Nüüd on meil tegu märksa enam oma kaasmaalastega, nagu president Ilvesele meeldib rõhutada, ning mis on ka tõsi. Ometi ei soovi me neil isegi mitte kodurahu huvides aidata siinmail juurduda. See aitaks meil ehk enestelgi oma minevikuga rahu teha ja Eestit suuremaks muuta – nagu meie president taas üles kutsub.


Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (13)