Taavi Rõivase pehme maandumine

Ahistamisskandaali pärast on meedia teinud temast kui poliitikust, aga eeskätt võimupositsioonil olevast naisterahvaid käperdavast mehest kõigile märklaua, kelle peale saab näpuga näidata, kui läheb vaja rääkida ühe kõrge poliitiku vääritust käitumisest. Niisugune maine jääb teda saatma samamoodi kui tema kolleege Kristen Michalit või Neinar Seli, nende korruptsioonist rääkides.

Taavi Rõivasele sai omamoodi saatuslikuks langusega võrreldav sama kiire tõus poliitilisel redelil. Veel kümmekond aastat tagasi peaminister Andrus Ansipit nõustanud noor mees sai 2007. aastal Rein Langi enam kui 7000 valijahääle toel ja ise 1700 häält kogudes Riigikokku. Parlamendis rahandus- ja eurokomisjoni juhtinuna aga pürgis ta silmnähtavalt kõrgemale. Need ambitsioonid ei häirinud tollal mitte ainult koos temaga parlamendis töötanud inimesi, vaid ka tema endi kolleege erakonnast ja fraktsioonist. Silmnähtav oli Rõivase soov saada rahandusministri portfell, mida aga toona hoidis kõvasti superminister Jürgen Ligi.

Aga Rõivas põrutas kõigist üle ja läbi, ning saigi lõpuks sotsiaalministri koha. Paari aasta pärast, Ansipi taandumise järel, aga tõusis ta peaministriks. 2014. aastaks Stenbocki majja kolides oli Rõivase poliitlend jõudnud tippu ning järgmisel aastal kogutud 15 000 valijahäält tähendasid isiklikult populaarsuselt allajäämist vaid Edgar Savisaarele.

Ees terendas veel vaid Euroopale ja maailmale presenteerimine… Aga tuli hoopis kõrgelt kukkumine… Koalitsioonikaaslased valitsuses pöörasid Rõivasele selja pigem juba isiklikest solvumistest. Suhteliselt pehme maandumise asespiikri kohale kindlustasid veel alles jäänud kaaslased fraktsioonist. Niisama püüavad nad ta kinni ka nüüd, et ei tuleks päris kuristikku kukkumist. Mõni aeg jääb tema rolliks parlamendi lihtliikmena tagaplaanil olemine.

 Ainsateks rõõmudeks tänavusest aastast on jäänud toretsev pulm, toetav abikaasa ning pere. Ja seda polegi ühele poliitiliselt Olümposelt kukkujale nii vähe.

Jaga |