Kopli sundüürnike kaebus Euroopa Inimõiguste Kohtus

Urmi Reinde, KN,      05. detsember 2007


Seltsingu "Kopli Sundüürnik" esimees, Tallinna Kunstigümnaasiumi direktor ja Tallinna linnavolikogu liige Märt Sults teatas Kesknädalale, et Euroopa Inimõiguste Kohus võttis menetlusse Põhja-Tallinna kodanike vabatahtliku ühenduse "Kopli Sundüürnik" avalduse.

Sultsi sõnul saadeti Euroopa Inimõiguste Kohtusse avaldus, milles 43 omandireformiga kodutuks tehtud tallinlast tahavad saada hinnangut, kas nendega on omandireformi käigus käitutud inimõigustega kooskõlas.

Sults on Põhja-Tallinna halduskogu esimees ja seltsingu "Kopli Sundüürnik" juht, kes alustas sundüürnike probleemide lahendamist juba mitu aastat tagasi.

"Alguses oli inimesi, kes asusid oma õiguste eest võitlusse, mitusada. Need olid põlistallinlased, kes jäid kinnisvara tagastamise tõttu koduta. Euroopa kohtuni jaksas lõpuni minna 43 inimest," väitis Sults.

Sultsi sõnul on tegemist peamiselt vanema põlvkonnaga, kes on aastakümneid Tallinnas elanud, osalenud linna sõjajärgses taastamises ja töötanud terve elu siin ning siin makse maksnud.

"Nende vintsutused algasid 1990. aastatel. Riik ei taganud neile seaduslikku õigust erastada oma elamispind. Majad ja korterid tagastati endistele omanikele, kelle kohta võib sageli kasutada sõna "väidetav"," ütles Sults. "Mõnikord elanikud omanikku ei näinudki, vaid pidid suhtlema mingi esindajaga, kelle eesmärk oli üürnikest kiiresti vabaneda."

Sults on tõsiselt rahul, et Euroopa Inimõiguste Kohus võttis avalduse menetlusse. Ta loodab, et aastaid ülekohut talunud sundüürnikud võidavad ja kohtu otsusest saab pretsedent, mille võtavad aluseks ka Eesti kohtud.

Sultsi informatsioonist võis ka välja lugeda, et Riigikogu pole 16 aastat suutnud sundüürnikele pakkuda mitte mingisugust kindlustunnet. "Vastupidi, omandireformi seadusse on tekitatud 38 parandust, mis kõik on nende inimeste piinu ainult suurendanud. On ilmne, et poliitikud ei saa oma tööga inimeste eest seismisel hakkama."

TV 3-le antud intervjuus tuletas Sults meelde Eestis unustatud tõetera, et riik on ikkagi rahva teenistuses, mitte rahvas pole riigi jaoks.

Lõpuks märkis ta, et kui Euroopa kohus tunnistab omandireformi käigus koduta jäänute inimõiguste rikkumist, tuleb Eesti Vabariigil oma tegude tagajärgede eest vastutada. Ta arvas, et kas meeldib see peaminister Andrus Ansipile või mitte, ja isegi olenemata sellest, kas Reformierakond on kunagi lubanud sundüürnikke aidata või mitte, on probleem olemas ja see tuleb lahendada.

"Kui Ansip oli tubli poiss Pronksmeest nihutama, võiks ta kahe päevaga sama pikalt Eesti ühiskonnas vindunud sundüürnike mure kõrvaldada," resümeeris Sults.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (101)