Asjaajamisest eesti keeles

Tema kui Hiina riigi võimsusest huvitatud juht ja oma maa patrioot oli sunnitud seda tegema. Sest varem oli Hiinas kirjaoskus väga madal, ja kui kellelgi oli vaja mõnda asutusse mõni kiri-dokument viia-saata, siis pöördus ta kirjutaja poole. Kes siis vajaliku paberi paraja tasu eest valmis tegi.

Kirjaoskus aga tõusis ja vajadus kirjutajate järele langes. Mistõttu viimased hakkasid kasutama hästi keerulisi ja omapäraseid sõnastusi, et rahvas oleks sunnitud nende teenust kasutama. Tekkinud olukord aga hakkas olulisel määral majandust pidurdama. Keiser oli sunnitud sekkuma ja selle korralageduse oma käsuga ära lõpetama.

Tuleb kuidagi tuttav ette. Tänases Eestis on meil lisaks eesti keelele veel kantseliit, millest on raske aru saada; seadusetegijatel on “oma” keel, millest isegi juristid tihti aru ei saa jne. Ka meil nutetakse ja kurdetakse, et majandus ei taha areneda, vaid teeb koguni vähikäiku. Kahjuks pole Eesti juhtide seas ühtegi nii tarka meest kui seda oli keskaegne Hiina keiser. Sellist käsku oleks ka meil hädasti vaja! Majanduse liikumapanemiseks.

HEINO HARJU, Tartu

Jaga |