Peeter Ernits: Lõputu eeluurimisega laastatakse inimeste tervist

Peeter Ernits, mis tingis selle eelnõu väljatöötamise?

Seda tingis ebanormaalne olukord, kus inimesi solgutatakse eeluurimise ajal aastaid. Selline olukord halvab nende töövõime ja  mõjub laastavalt tervisele.

Miks on vaja kehtestada kohtueelses kriminaalmenetluses uued tähtajad?

Uurimine peab olema kiire ja tõhus. Kui kehtestatud tähtaja jooksul süüdistust esitada ei suudeta, tuleb toimik sulgeda, erakordsetel asjaoludel aga taotleda tähtaja pikendamist. Aga ka siis ei saa uurimine kesta „nii kaua kui vaja“.

Kas eeluurimise kestuseks seatud mõistet „mõistliku aja jooksul“ meil kuritarvitatakse? Kes ja miks seda teeb?

Seaduses pole kusagil öeldud, kui pikk ikkagi on „mõistlik aeg“. See aga annab prokuratuurile taas vabad käed. Küsin vastu: kas see, kui mõistlikku tähtaega pole sätestatud, on kuritarvitamine?

Prokuratuur pakub tähtaegade seadmise asemel eeluurimise muutmist „põhjamaisemalt ökonoomsemaks“ (Postimees, 23. november). See tähendaks muu hulgas digitaalsete lahenduste laiemat kasutuselevõttu, paindlikkust jms.

On selge, et prokuratuurile meie eelnõu  ei meeldi. Praegu kehtiv kriminaalmenetluse seadustik ei näe ette kohtueelse menetluse läbiviimise tähtaegu. Tõsi, Riigikogus vastu võetud dokumendis „Kriminaalpoliitika arengusuundadest aastani 2018“ on öeldud, et alaealiste puhul tuleb politseil ja prokuratuuril tagada kiire kohtueelne menetlus. See tähendab halvimal juhul kolme kuud. Ülejäänud rahvast võib seevastu solgutada lõpmatuseni.

Riigi eelmine peaprokurör Norman Aas on öelnud, et kohtueelsele menetlusele tähtaegade määramine ning nendest kinni pidamine on otseselt seotud politseile ja prokuratuurile eraldatud ressurssidega. „Tänases olukorras on võimalik teatud tähtaegu järgida prioriteetseks tunnistatud valdkondades, seda aga paljuski teiste, vähemprioriteetsete valdkondade arvel. Seaduse tasandil üldiste eeluurimistähtaegade (taas)kehtestamine ei oleks  mõistlik, kuna piiratud ressursside tingimustes loob see pigem veelgi enam bürokraatlikke tõkkeid eeluurimise sujuvaks läbiviimiseks, kui aitab kaasa menetluse kiirenemisele,“ ütles ta. Seega, eeluurimise tähtaja kehtestamine kärbiks prokuratuuri  niigi tugevaid tiibu.

Samas tuletan meelde, et Nõukogude ajal ja hiljemgi kehtisid eeluurimisel kindlad tähtajad. Eestis võis kuni aastani 2004 eeluurimine kesta maksimaalselt kaks kuud.

Milline on poliitiline toetus sellele eelnõule?

Eelnõu esitajate seas on kahe tänase koalitsioonierakonna (Keskerakond ja Sotsiaaldemokraadid) ning kõigi kolme opositsioonierakonna saadikud. Ainus, keda esitajate seas pole, on IRL. (Eelnõu algatasid Igor Gräzin, Peeter Ernits, Toomas Vitsut, Valdo Randpere, Artur Talvik, Liisa Oviir, Martin Helme ja Henn Põlluaas – A.J.)

Kuigi eelnõu üle andnud Igor Gräzin tõdes, et pole ka ime, viidates siin IRL-i ja prokuratuuri väidetavalt tihedatele sidemetele, usun ma, et ka IRL tuleb meie eelnõu taha. Vanaviisi edasi minna ei saa ega tohi.

Küsis AIVAR JARNE

Väljavõte seletuskirjast „Kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu juurde“

„Seadusemuudatuste eesmärgiks on kehtestada kindlad kohtu-eelse menetluse tähtajad kriminaalmenetluses ja vältida inimõiguste rikkumist, mis seisneb kohtu-eelse menetluse ülemäärases kestuses, mille jooksul on inimese isikuvabadused pikema aja jooksul piiratud.

Eelnõu § 1 p 1 toob sisuliselt tagasi juurdluse mõiste, milleks on eeskätt politseilise iseloomuga meetmete läbiviimine (kuriteo-sündmuse fikseerimine, esialgsete ütluste võtmine, kuriteoteates esitatud andmete kontrollimine  jne) ja materjalide kogumine. Mõistlikuks tähtajaks loetakse siin 10 päeva.“

[fotoallkiri]

TÄHTAJAD EELUURIMISTELE: Peeter Ernits soovib panna eeluurimistele kindlad tähtajad, et kohtueelse menetluse ajal poleks inimese isikuvabadused pikema aja jooksul piiratud.

Jaga |