Hirveparki ei saa unustada!

TOOMAS PAUR,      29. august 2001


See park on kinnistunud Eesti lähiajalukku kui vabadusvõitluse sümbol. Tuleme sinna alati 23. augustil mälestama Eesti iseseisvusele pöördelise tõuke andnud ajaloosündmust.

Hirvepark on sümboliks aatemeestele, kellele eestluse ja oma rahva huvid on tähtsamad kui iseenda tasku täitmine. Seetõttu pole Hirvepargi vaim kaugeltki oma tähtsust kaotanud. Ega võitlus pole ju lõppenud.
Me oleme küll saavutanud iseseisvuse ja loonud riigi, kuid on võimatu nimetada praegust riiki omaks, kui ta tegevus on eestluse vastane ja suunatud vaid võimulolijate taskute täitmisele. Valitsuse eestluse vastase sotsiaalmajanduspoliitika tulemusena on meid nüüd 100 000 eestlast vähem kui 10 aastat tagasi. Põllumajanduspoliitika on kui kirves, mis raiub eestluse elujuuri maal. Eesti küla on räsitud üliliberaalsest majandamisest. Eestluse vastast poliitikat on äraostetud kirjatsurad õigustanud väljamõeldud majandusime müüdiga. Meie kohus on panna Eesti riik teenima eesti rahva huve.
On tüüpiline, et seni ei kogune Hirveparki just palju neid, kes Toompeal võimul on. Tegelikult meie ei peagi oma lootusi siduma läbikukkunud pseudoeliidiga, vaid eesti rahvaga. Ainuüksi rahvana koos, detsentraliseerides poliitikute võimu, läbi demokratiseerimise võime me saavutada oma eesmärgi. Aga ma tahaks kõigilt küsida, missugune on meie eesmärk, missugune on idee, mida me tahame ellu viia? See on üleüldises saamahimus ja võimuvõitluses meil ilmselt täiesti meelest läinud.
Võib-olla on tarvis järgmist ja uutmoodi Hirveparki, et realiseeruksid ka need teostamata ideed. Meile kõigile, kes me oma rahvast ja riiki armastame, on tähtis, et ei unustataks lähiajalugu. Just 14 aastat tagasi Hirvepargist kõik ju algas.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)