Kui Arno isaga koolimajja jõudis, oli sõjaväeparaad juba alanud

ANNE RATMAN,      01. märts 2006


President Arnold Rüütlil on täielik õigus oma rahvast ja riiki põlata, vähemalt suurt osa sellest - seesugune mõte vilksatas peas aastapäevaparaadi vaadates. Mis tunne oli tal sammuda selle inimmassi ees, kes lubas teda mätserdada. Ja siiski vaimukindel ja austusväärne, selleks jäänud.
Ja tahate või mitte, mitte ühelgi teisel riigil pole nii suursugust presidenti. Temas pole võltsi, ta on üdini aus. Mõni vend ütleb, et nii õiglane ja hea inimene ei tohi president olla, ära nokivad silmad peast.
Vaatasin, kui palju oli "kaitsjaid" presidendi ümber, kui ta sammus Vabaduse platsil vägede ees, relvastatud jõudude kõrgete kraadidega ülemused ees ja taga. Aga kus olid kaitsjad, kui inetult käituti? Pisarateni paneb nördima, kui kaitsetu on riigi Esimene Mees. Milline hingejõud peab olema inimesel, kes suutis tulla kõigi palge ette pärast sellist susserdatud mulli.

Kus oled sa, Arno?

Aga TV kolmandalt kanalilt, ennäe, jooksis aastapäeva puhul vana armas hea "Kevade". Seesama Arno Teelet päästmas. Kus on seesama Arno praegu? Ja need teised kõik? Leonid Merzin õpetaja Laurina, Toots, Tali, Teele? Milline hale vari on nii mõnestki järele jäänud, mõnda polegi enam. Ometi võinuksid elada ja olla õnnelikud, kui nendesuguseid oleks osatud vääriliselt hinnata.

Igas sekundis käib pauk

Mis on üks tänane militaarparaad sellise filmi mõju kõrval! Kuidas see armas ammutehtud film ravib nii mõnegi haiget hinge! Milliseid asjatuid kulutusi teeb kogu maailm, ja pisikene Eesti ka, relvastumisele! Ja kogu see arsenal aina hävituseks mõeldud, teiste emade sünnitatud poegade tapmiseks.
Kiideldakse tehnikaga ja selle võimsusega. Minge, sõdurid, parem kaitske emasid, metsataludesse jäänud vanakesi! Mis on kasu sellest õõnsast jutust islamimaailma saadetud eesti emade laste nn kangelaslikust teenistusest? Kõutsi hääl reedab selle võltsi tagapõhja.
Saatke oma sõdurid õppuste vaheajal elanikkonda Eestis aitama! Kus te olete, praegused akadeemiast välja lastud uue eesti aja ohvitserid? Olge nende eestiaegsete ohvitseride väärilised, kes olid hea rühiga, väärikad, austasid naisi ja lapsi! Kirjutan seda kui eestiaegse ohvitseri tütar, kelle süda on alati uhkust täis oma isa ja tema väekaaslaste üle, nii kehvasti kui ka hiljem neil ei läinud…
Ah et relvastuda tuleb, sest igas sekundis käivat pauk? Kus on aga see tõeline põhjus, miks käib pauk? Sellest ei kõssa keegi. Eesti näitab uhkusega oma uut raskerelvastust, Tapa haubitsaid jms. Milline võim ja vägi, milline uhkus! Milleks ja kellele seda vaja on? Ah et saaks vabanenult elada...
Kas neid relvi ja sellist vaba elu on vaja paljaksröövitud vanemale põlvkonnale, noortele korralikele emadele-isadele, kes tahaksid tões ja õiguses maad harida ja lapsi kasvatada? Kas neil on sõtta vaja minna? Või on seda vaja noorele perele, kes vireleb kolme ja poole tuhandelise palga peal? Või on ta äkki selleks jäetudki virelema, et oleks kedagi võõrale maale kangelast mängima saata?

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (5)