![]() Aastapäevataguseid mõtteidELMAR HOLLMANN, 12. märts 2014Olen Eesti Vabariigist ca 5 aastat noorem - seega võimeline võrdlema sõjaeelset elu tänasega. Kahjuks peab tõdema, et tollane ja praegune Eesti riik erinevad majanduslikult nagu öö ja päev. Töötust sõjaeelsel ajal polnud - Poolast toodi sisse põllutöölisi. Meie kaasajal on põllundus suures osas likvideeritud ja maapiirkonnad rahvast tühjaks jooksnud. Kümned tuhanded on Eestimaa tolmu jalgeilt pühkinud ning siirdunud võõrsile, lootes leida tööd ja leiba, mida Eesti riik oma elanikele ei taga. Riigi suurettevõtetest on 50% välismaalastele maha parseldatud. Viimased paarkümmend aastat on Eesti Vabariigist teinud Euroopa Liidu ühe vaeseima riigi. Imelik riigi- ja vallavalitsemine Reformierakonna peaminister Ansip leidis, et tema töö on tehtud ning et tema nüüd lahkub ametist, andes valitsemisohjad üle oma partei auesimehele eurovolinik Siim Kallasele. Sellist omameestemängu võimaldab ajale jalgu jäänud põhiseadus, mis näitab ühtlasi, et rahvas on Eesti riigis kõrvalprodukt, kellest ei olene midagi. Tegelikult peaks seaduses olema säte, et kui peaminister mingil põhjusel ametist lahkub või tagandatakse, siis lahkub kogu valitsus ja president kuulutab välja erakorralised Riigikogu valimised. Hiljuti tõstatati jälle küsimus haldusreformist. Seni ei ole seda tehtud, kuna vallamajades istuv ametnikearmee on valitsuskoalitsiooni valijad, keda ei ole kasulik vallandada. Sõjaeelsel ajal hoidis Käina valla asjaajamise ainuisikuliselt korras vallasekretär Hänni. Hiiumaa kuulus tollal Läänemaa koosseisu. Tekib küsimus: miks peab nüüd vallamajas istuma 10-15 ametnikku, kusjuures maaelanike arv on 1/3 tollasest või veelgi väiksem? Ilma mingi valdade sundliitmiseta ja vallapiiride korrigeerimiseta on esmajoones vaja koondada senist ametnikkonda vähemalt 50% ulatuses. Selleks on vaja vaid valitsuse korraldust, ja ei midagi muud. Vaatluse alla tuleks võtta ka maavalitsuste tegevusvaldkond ja vajalikkus. ELMAR HOLLMANN, Kärdla [fototekst] Piirissaare vallamajast kesk Peipsi vett valitsetakse kolme külakest, kus elanikke rahvastikuregistri järgi kirjas ühtekokku saja ringis. Foto: Tiit Maksim Viimati muudetud: 12.03.2014
| ![]() Tagasi uudiste nimekirja |