Tartu Ülikooli teadur Vassil tunnustas Repsi ja Simsonit

Vassil arvab, et rahulolematus mõne erakonnaga ei anna veel põhjust uut erakonda rajada. „Euroopa Parlamendi valimistel või kohalike volikogude valimistel käituvad valijad tihti nii, et jätavad hääletamata erakonna poolt, mis on tegelikult nende esimene eelistus, ja annavad oma hääle mõnele teisele erakonnale, et väljendada eeskätt oma rahulolematust, mitte niivõrd oma siirast poliitilist eelistust," on Vassil märganud.

„Peame mõistma, et erakonnad on majanduslikud mängurid, kes maksimeerivad oma huve. Pole põhjust arvata, et nad loomulikult oma mugavustsoonist välja tuleksid ja üleöö härrasmeesteks muutuksid," räägib teadur. Ta loodab, et poliitiline kultuur hakkab paranema, kui uus põlvkond on normide ja vaadete suhtes kriitilisem.

„Muide, lisaks põlvkondade vahetumisele suureneks poliitiline härrasmehelikkus ka siis, kui poliitikas osaleks senisest enam naisi," arutleb Vassil. „Samuti on ka naispoliitikute puhul minu arvates „härrasmehelikkus" hästi paigas. Ma ei pruugi tihti nõustuda Mailis Repsi või Kadri Musta (Simsoni - Toim.) seisukohtadega, aga debattides kasutavad nad argumente vaidlusteema, mitte oponendi isiku kohta. Naiste osalusel toimuvad debatid on enamasti palju argumendirikkamad kui need, kus omavahel vaidlevad ainult mehed. See on informatiivne ja tekitab dialoogi."

ERR täpsustab, et Kristjan Vassili uurimissuundadeks on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia mõju poliitilisele käitumisele, e-valimised ning valijakäitumine. Ta juhendas 2011. aastal projekti „Valijakompass", mille abil saab valija ülevaate, millised tema isiklikud seisukohad kattuvad erinevate erakondade platvormidega.

Jaga |