Milleks meile Euroliidu kastekann NATO vihmavarju all?

HEIKI KORTSPÄRN,      04. detsember 2002


Eesti juhtide püüdlusi on kandnud edu: NATO on kutsunud iseseisva Eesti riigi oma kaitsva vihmavarju alla, kuid Euroopa Liitu astudes jätame oma iseseisvusega lõplikult hüvasti. Iseseisvusega, mis meie poliitikute sõnul tänasel päeval on "suhteline mõiste"!

Varsti jälle ühes liidus

Kui paljud Euroopa Liidu pooldajad teavad fakti, et juba Tamperes toimunud foorumi "Citizens Agenda 2000" lõppsõnas ütles Soome peaminister Paavo Lipponen, et Euroopa Liidu prioriteet on Venemaa liitmine? Pole erilist tähtsust, kas see juhtub täna või 20 aasta pärast. Kuigi neil päevil kuulsime ka vastuhääli, et Venemaa on liidu jaoks liiga suur, unustatakse minu arvates see moment varsti jälle ära.
Suure tõenäosusega säilivad meil suur tööjõupuudus ning negatiivne rahvastikuiive. Samas on surmkindel, et eesti rahvas suuremat migratsiooni idast teist korda enam üle ei ela. Eestimaalased aga elavad küll... Ja ärgu olgu ühelegi eestlasele üllatuseks tõsiasi, et ka Venemaa on nimetanud Baltimaade suunamist Euroopa Liitu üheks oma prioriteediks!
Meie riigijuhid on aastate jooksul eestimaalastele (sealhulgas ka eestlastele) näidanud, kui suurt tööd ja vaeva peab vaene Eesti nägema, et Euroopa Liitu saada. Tegelikult aga on kõik hoopis vastupidi. Miks Euroopa Liit Baltimaid oma tiiva alla tahab? Eriti veel siis, kui Baltimaade liitmine toob talle kaasa ainult muret, vaeva ja kulutusi? Et kaitsta nõrgemaid? Vale puha! Kui keegi kaitseb, siis on see NATO ja kindlasti mitte Euroopa Liit. Siin on tegemist majandusega ja Euroopa Liidu huvid käivad kõrgelt üle meie peade kuni Kamtshatkani välja. Euroopalikud väärtused? Ei tea, mis elukad need veel on! Euroopa ühiskodu? See peab olema eelkõige sotsialistide ühiskodu, kus ausate valimiste ebameeldivad tulemused trambitakse porri (meenutagem Austrias juhtunut!).

MRP vaim hõljub õhus

Mulle tundub, et ajalugu kordub ja MRP vaim hõljub uuesti juba kümmekond aastat Eesti kohal. Vahe on ainult selles, et nüüd ei hüppa hunt kohe lambakarja keskele murdma, vaid lambukesed lähevad ise rõõmsasti määgides hundi(karu) juurde. Kui lambukestel on piisavalt süüa-juua, ei märka nad mõne suguvenna kadumist, kuni järg viimase kätte on jõudnud... Ja nüüd ma väidan: Eesti (Baltimaade) liitumine Euroopa Liiduga on eelkõige Euroopa Liidu ja Venemaa huvides. Üks pääseb hõlpsasti odava tooraine juurde ja teine saab oma mõjusfääri tagasi. Ja mitte ainult mõjusfääri, vaid terve Eestimaa, kuna kõikvõimalikud demograafilised kõverad aina langevad. Ühes olen ma veendunud: Euroopa Liitu astudes meie demograafilised kõverad langevad veelgi kiiremini ja pöördumatult.
Kui Eesti riigipiir asendub Euroopa Liidu (riigi?)piiriga, kui Eestit valitsetaks Brüsselist ja meie peale langeb ebademokraatlik poliitiline surve, kui tööturg avatakse kogu Euroopale (ja hiljem Venemaale), kui kroon asendatakse euroga, kui Eesti kultuur sulandub üleüldisesse kultuuritusse, kui kaob Eesti pass - siis on kadunud Eesti iseseisvus ja mõni aeg hiljem on jäädavalt kadunud ka eestlus.
Meie juhtidel on jäänud veel "papa Kiire argument": nüüd, kus Eesti riik Euroopa Liidu suunal tegutsedes juba niigi suurt kahju on kannatanud, tuleb süda kõvaks teha ja... ikkagi Euroopa Liitu astuda!
Euroliidu kastekannust õndsust ootavatele eestlastele pealevoolav kullavihm osutub varem või hiljem kassikullaks ja mis veelgi kurvem, võib osutuda eestluse ohverdamise kolmekümneks hõbeseekliks...

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (6)