Kes laseb keda?

Lisaks osalesid jahindusalases debatis Keskkonnaministeeriumi asekantsler Andres Talijärv ja Erametsa Liidu juhatuse liige Ando Eelmaa.

Teatavasti on jahiseaduse menetlemine Riigikogus edasi lükkunud. Iga päev toob ka asjaosaliste poolt uusi algatusi.

Näiteks on välja tuldud nn 50% pluss 1 kvoorumiga (protsent on nii maaomanike maa suurusest kui ka omanike arvust), kes saaks algatada praeguse jahirentniku väljavahetamise.

Jahimeeste Seltsi algatatud ja juba aastate eest Tiit Tammsaare tõstatatud idee looduskahjude hüvitamise fondist (uuema käsitluse järgi - reservist) polevat teiste osapoolte arvates otstarbekas, kuna ei sundivat „laisku" jahimehi maaomanikega lepingut sõlmima. Kahjude hüvitamise puhuks on ministeeriumil ettepanek reserv luua riigi osavõtuta - jahimeeste kulu ja kirjadega. See ei oleks Tammsaare sõnutsi mõttekas.

Tammsaar lisas, et liikluskindlustuses, ravi- ja sotsiaalkindlustuses on solidaarsuse printsiip täiesti loomulik.

Looduskahjude osas peab aga Eesti külamees riigi poolt Euroopa Liidu ees võetud kohustuse säilitada meie suurkiskjate elujõuline populatsioon, mis eeldab kümnetesse tuhandetesse ulatuvat uluksõraliste populatsiooni, ja nende poolt tekitatava kahju oma kõhnukesest taskust kinni maksma.

Ja lõppude lõpuks ei ole tarviski Eestis hästi toimivat jahindust nii radikaalselt suurte metsafirmade soovide järgi reformida. Väide, et 1967. aastal loodud praegune jahikorraldus ja Jahimeeste Selts on sovjetlik relikt, ei ole pädev. See pole teiste Euroopa jahimeeste silmis mingi argument, kui nad siin jahil käies ei suuda ära imestada meie jahiulukite rikkalikku ja elujõulist populatsiooni.

Eesti Jahimeeste Seltsi kodulehelt

[fotoallkiri]  EBAKINDEL TULEVIK: Reformierakonna juhtimisel soovitakse mängida jahiõigus välismaalastele maha, kodumaised jahimehed aga pühkigu ulukijahist suu puhtaks.

Jaga |