Nädal Euroopa Parlamendis

SIIRI OVIIR,      23. jaanuar 2008


Euroopa Parlamendi täiskoguistungil Strasbourg'is 14.–17. jaanuarini tehti kokkuvõtteid toimunust, hääletati üle-euroopalise tarbijakrediidituru poolt, rõhutati andmekaitse tähtsust, debateeriti töötajate kaitsmist kutsehaiguste ja tööõnnetuste eest, laste õiguste strateegiat, rõhutati tihedama koostöö vajadust Lõuna-Kaukaasias ja Musta mere piirkonnas. Sloveenia Vabariigi peaminister Janez Jansha esitles Euroopa Liidu eesistumise kava ja kõne pidas Süüria ülemmufti.

Osaistungjärku avades Euroopa Parlamendi president Hans-Gert Pöttering tõstis esile, et parlamendi suurimaks prioriteediks 2008. aastal on Lissaboni lepingu ratifitseerimine. Samuti on väga olulised kliimamuutusi, keskkonnakaitset, konkurentsivõimet ja tööhõivet käsitlevad küsimused.

Sloveenia eesistumise kava

Sloveenia eesistumine algas 1. jaanuaril ning tegemist on esimese nn uue liikmesriigi eesistumisega. Eesistumise prioriteedid: Lissaboni lepingu ratifitseerimine, Lissaboni strateegia, kliima ja energeetika, Lääne-Balkani Euroopa perspektiiv ja kultuuridevaheline dialoog. Oma sõnavõttu lõpetades ütles Jansha: "Meie suurim soov on kaasa aidata rahulolevate eurooplaste arvu suurenemisele. Soovime, et ühel päeval võiks iga EL-i tänavatel kõndiv inimene kõhklemata öelda vastuseks küsimusele, kas ta hoolib EL-i tulevikust: "Ma hoolin Euroopast, sest ma tean, et Euroopa hoolib minust.""

Parlament hääletas üle-euroopalise tarbijakrediidituru poolt

Täiskogu kiitis teisel lugemisel heaks tarbijakrediidi direktiivi eelnõu. Sellega luuakse tingimused tõelise siseturu tekkimiseks tarbijakrediidi valdkonnas ning tagatakse samas tarbijakaitse kõrge tase. Suuremate ostude tegemiseks võtab tarbimislaenu kaks kolmandikku eurooplastest.

Ehkki paljudes teistes valdkondades on ühisturg saavutatud, on tarbijakrediiditurge Euroopa Liidus endiselt 27. Direktiivi eesmärk on käivitada tõelise siseturu loomine tarbijakrediidi valdkonnas ning samas tagada tarbijakaitse kõrge tase.

Direktiiv näeb ette tarbijakrediidilepingute ühtlustamise teatavate põhielementide osas, nt lepingueelne teave, lepingukohane teave, taganemisõigus, ennetähtaegne tagastamine ja kulukuse aastamäär. Euroopa Liidus võetakse aastas umbes 800 miljardi euro väärtuses tarbimislaene, millest umbes 1% on piiriülesed.

Direktiivi jõustumisel antakse tarbijale kogu EL-is sama informatsiooni, nii et ta saab valida enda jaoks kõige soodsama laenu kas siis oma koduriigis või mõnes teises liikmesriigis. Tarbijad saavad niimoodi kasutada ka krediiditooteid, mis nende koduriigis ei ole kättesaadavad. Uus direktiiv teeb lihtsamaks laenude kulukuse võrdlemise, sest laenuandja peab tarbijat teavitama laenu kulukuse aastamäärast.

Saadikud rõhutasid vajadust kaitsta tarbijaid liiga suurte võlgade eest. Laenuandja antav teave peab laenuvõtjal võimaldama teha informeeritud ja vastutustundlikku valikut. Lisaks peab laenuandja hindama laenuvõtja suutlikkust krediiti tagasi maksta. Selle nõude täitmiseks võivad pangad päringuga pöörduda vastavate andmebaaside poole. Siseturukomisjon leiab, et kui tarbijale keeldutakse laenu andmast, peaks tal olema õigus andmebaasiga tutvuda kõrvaldamaks vajadusel puudused.

Saadikud leidsid, et direktiivi tuleks kohaldada 200–75000-euroste krediidilepingute suhtes (Euroopa Nõukogu ettepanek on 200–100 000 eurot). Direktiiv ei puuduta krediidilepinguid, mille eesmärk on anda laenu eraotstarbelise kinnisvara soetamiseks või tarbijale kuuluva kinnisvara ümberkujundamiseks ning mis on tagatud kas kinnisvarale seatud hüpoteegiga või muu võrreldava tagatisega.

Direktiiv puudutab vaid laene, mille pealt makstakse intresse, ning mille tagasimakseperiood on üle ühe kuu (teatud tingimustel üle kolme kuu).

Jõustub see direktiiv 20. päeval pärast avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Liikmesriigid peavad direktiivi üle võtma kahe aasta jooksul pärast jõustumist.

Euroopa Politseiameti loomine

Arutlusel oli Euroopa Politseiameti loomine ja andmekaitse parandamine.

Nähakse ette Europoli muutmine EL-i ametiks: rahastamine peab toimuma ühenduse eelarvest ning Europoli töötajad saavad Eﾜ ametniku staatuse.

Saadikud soovivad laiendada Europoli pädevust nii, et lisaks eurode võltsimise juhtumitega tegelemisele võiks Europoli ametnik juhtida ka interneti kasutamise teel toime pandud kuritegude uurimistoimingute kooskõlastamist, eelkõige terrorismiga ning lastepornograafia jm ebaseaduslike materjalide levitamisega seotud kuritegude puhul, ning interneti jälgimist, et kaasa aidata selliste kuritegude ja neid toime pannud isikute tuvastamisele.

Uute eeskirjade kohaselt ei ole Politseiametil organiseeritud kuritegevuse vastasesse võitlusesse sekkumise suhtes piiranguid. See tähendab, et Europoli pädevusvaldkonda laiendatakse, et hõlmata ka muud liiki rasked kuriteod, mis pannakse toime organiseeritud kuritegevuse sfääris või sellest väljaspool. Samuti saab Europol edaspidi paluda liikmesriikidel alustada teatavaid uurimisi.

Uus maksusüsteem suurte lennujaamade jaoks

Täiskogu kiitis esimesel lugemisel heaks lennujaamamaksude direktiivi eelnõu. Selles pannakse paika lennujaamamaksude kogumise ühtsed eeskirjad ühenduse suuremate lennujaamade jaoks.

Direktiivi eesmärk on ära hoida turgu valitseva seisundi võimalik kuritarvitamine üksikute lennujaamade poolt ning seeläbi panustada Euroopa lennundussektori tasakaalustatud arengusse.

Kui Euroopa Komisjon soovis, et direktiivi kohaldataks EL-i lennujaamadele, mille aastane veomaht on üle 5 miljoni reisija või 25 000 tonni kaupa, siis parlament soovis raportis piiriks kehtestada 1 miljon reisijat või 15% asukoha-liikmesriigi aastasest reisijateveost.

Parlamendi seisukoht puudutab 67 lennujaama, sh Tallinna lennujaama.

Töötajate kaitse kutsehaiguste ja tööõnnetuste eest

Töötervishoid on Euroopa Liidus väga valuline teema – Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) hinnangul suri EL-is 2006. aastal umbes 167 000 inimest tööõnnetuse või tööga seotud haiguse tagajärjel. Igal aastal kannatab ligikaudu 300 000 töötajat erineva astmega alalise puude all.

Ühenduse töötervishoiu ja tööohutuse 2007.–2012. aasta strateegiat käsitlevas raportis leidsid parlamendiliikmed, et kutsehaiguste puhul tuleb kindlaks määrata uued ohud. Samuti rõhutati, et asbest tuleb tööpaikadest eemaldada ning et tervishoiutöötajaid tuleb paremini kaitsta vere kaudu levivate haiguste eest.

Tervishoiutöötajatel on oht nakatuda rohkem kui kahekümne eluohtliku viirusega, sealhulgas B-hepatiiti, C-hepatiiti ning HIV/AIDS-i. Seetõttu kutsutakse Euroopa Komisjoni üles kiirendama direktiivi "Töötajate kaitse kohta bioloogiliste mõjuritega kokkupuutest tulenevate ohtude eest" läbivaatamist.

Saadikud tervitasid Euroopa Komisjoni eesmärki vähendada tööõnnetusi kogu EL-is keskmiselt 25% võrra. Samas tuleks seada ka eesmärgid kutsehaiguste vähendamiseks, leitakse raportis. Oleks tervitatav, et Euroopa Komisjon kaaluks võimalust muuta kutsehaigusi käsitlev EL-i soovitus miinimumnõuetega direktiiviks.

Muret teeb luustiku- ja lihaskonnahaiguste üha suurenev esinemissagedus. Saadikud palusid Euroopa Komisjonil esitada direktiiviettepanek, mis hõlmaks kõiki tööga seotud luu- ja lihasehaigustega seotud riske.

Lisaks väljendati seisukohta, et on vaja kindlaks määrata ning aegsasti jälgida uusi esilekerkivaid riske, samuti psühhosotsiaalseid riske.

Liikmesriigid peaksid koostama riiklikud tegevuskavad asbesti järkjärguliseks kõrvaldamiseks. Selles sisaldab ka kohustus kaardistada asbest hoonetes ja tagada asbesti ohutu kõrvaldamine.

Raportis rõhutati, et valitsused peaksid tagama oma tervishoiu- ja ohutusalastes strateegiates kohustuse säilitada töökoht (koolituse, ülesannete ümberjaotamise jne kaudu) inimestele, kes on olnud tööea jooksul füüsiliselt või vaimselt haiged.

Euroopa Liidu laste õiguste strateegia

Parlamendisaadikud toetasid laste õiguste strateegia väljatöötamist ning palusid Euroopa Komisjonil esitada ettepanek eraldi eelarverea loomiseks, et rahastada tulevase strateegia rakendamist. Nad rõhutasid, et teavet lapse õiguste kohta tuleks lastele levitada lapsesõbralikul viisil ja sobivate vahendite kaudu.

{Alates siit ainult veebilehel www.kesknadal.ee}

Kõik laste vastu suunatud vägivallavormid mis tahes olukorras, sh kodus, on õigustamatud ja tuleb hukka mõista. Saadikud kutsuvad liikmesriike üles võitlema aukuritegude, laste seksuaalse ärakasutamise, lastekaubanduse, pedofiilia, interneti teel toimuva laste seksuaalse kuritarvitamise, laste prostitutsiooni ja lastega seotud seksiturismi vastu.

Toetan raportis tõhusa ja proportsionaalse eeskirjade süsteemi loomist, mille eesmärk on eelkõige keelata kahjulike piltide ja materjali edastamine ning vägivaldsete videomängude müümine. Samuti on tervitatav EL-is ühtse klassifitseerimis- ja märgistussüsteemi loomine alaealistele suunatud audiovisuaalse meediasisu ja videomängude müümisel ja levitamisel, et Euroopa standard võiks olla eeskujuks ka EL-i mitte kuuluvatele riikidele.

Lapstööjõu keelustamine
Raportis kutsutakse Euroopa Komisjoni üles looma mehhanismid, millega muudetaks tarnija vastutavaks laste tööd turustusahelas käsitlevate ÜRO konventsioonide rikkumiste korral Euroopas.

Lapseröövid ja sekskuriteod
Tehti ettepanek lapseröövidest teavitamise varajase hoiatamise süsteemi loomiseks ja toetati Euroopa Komisjoni kava võtta kasutusele kogu EL-is kehtiv laste- abiliini telefoninumber.

Samuti leidsid saadikud, et seksiturism tuleks lugeda kõikides liikmesriikides kuriteoks, mida reguleerib piiriülene kriminaalõigus. On vajalik, et kolmandas riigis kuriteo toime pannud EL-i kodaniku suhtes kohaldataks ühtset, kogu EL-is kohaldatavat piiriülest kriminaalõigust.

Märkisin liberaalide fraktsiooni nimel sõna võttes, et mul on hea meel selle üle, et Euroopa Parlament on jõudnud Euroopa Liidu lapse õiguste strateegia aruteluni, sest laste õigusi toetav poliitika moodustab homse ühiskonna aluse.

Arvan, et on ratsionaalne, et Euroopa Liidu lapse õiguste strateegia väljatöötamisel on aluseks võetud ka ÜRO lapse õiguste konventsioonis ja selle lisaprotokollides kajastatud põhimõtted. Aga selleks, et Euroopa Liidu lapse õiguste strateegia oleks tulemuslikum ja rakendatav ühiselt kõigis 27 liikmesriigis, tuleks selles konkreetsemalt ette näha rakendusmeetmeid, mille käivitamist toetataks lisaks liikmesriikidele ka Euroopa Liidu vahenditest. Tõin ühe positiivse igati toimiva algatusena ära lapse õiguste strateegias toodud soovituse võtta kogu Euroopa Liidus kasutusele laste-abiliini telefoninumber, rõhutades, et samalaadset abiliini oleme Eestis praktiseerinud nüüd juba kolm aastat ja see toimib edukalt.

Samuti palusin erilist tähelepanu pöörata puuetega laste ja vanemliku hoolitsuseta laste õiguste tagamisele, sest lastekodust välja astuvatele lastele, s.t 18–19aastastele, kes juriidiliselt on küll täiskasvanud, kuid sotsiaalselt seda mitte, ei ole Euroopa Liidu dokumentides küllaldast tähelepanu pööranud, aga seda tuleks hakata tegema.

Tihedama koostöö vajadus Lõuna-Kaukaasias ja Musta mere piirkonnas

Täiskogu võttis vastu kaks raportit, milles rõhutatakse tihedama koostöö vajadust Musta mere ja Lõuna-Kaukaasia regioonis. Rõhutati demokraatlike põhimõtete ja inimõiguste olulisust mõlemas piirkonnas. Lisaks märgiti ära vajadust parandada majandus- ja kaubandussuhteid, eelkõige energiatarnete osas.

Musta mere strateegia
Parlamendiliikmed väljendasid rahulolematust edusammudega, mis on tehtud pärast eelmise teatise avaldamist 1997. aastal, ning nad kutsuvad Euroopa Komisjoni üles esitama "konkreetsed ettepanekud piirkondliku koostöö ja tõelise partnerluse edendamiseks Musta mere piirkonnas".

Kiideti heaks piiriüleste projektide jaoks mõeldud rahaliste vahendite kahekordistamise Euroopa naabruspoliitika ja partnerluse rahastamisvahendi raames ning toodi esile terve rida valdkondi, kus tihedam koostöö on vajalik. Vaja on EL-i aktiivsemat ja ulatuslikumat osalemist Musta mere piirkonnas püsivate konfliktide lahendamises. Samuti toetati uue infrastruktuuri ja toimivate transpordikoridoride loomist, millega mitmekesistatakse nii tarnijaid kui ka teid.
Lisaks on vaja lahendada piirkonna keskkonnaprobleemid, eriti need, mis on seotud Musta merega ja Doonau suudmealaga.

Lõuna-Kaukaasia
Lydie Polferi raportis tuuakse esile diferentseeritud lähenemise olulisus suhetes Armeenia, Gruusia ja Aserbaidzhaaniga. Toetatakse Euroopa Komisjoni algatust läbi viia teostatavusuuring, et anda hinnang võimalikule vabakaubanduslepingu sõlmimisele Gruusia ja Armeeniaga.

Saadikud toonitasid kodanikuühiskonna tegevuse toetamise ja tugevdamise ning inimestevaheliste kontaktide arendamise olulisust. Samuti kutsuti asjaomaste riikide parlamente üles tugevdama parlamentaarse opositsiooni esindatust parlamentaarsete koostöökomiteede delegatsioonides.

Raportis kutsutakse Armeenia ametiasutusi üles tegema täiendavaid jõupingutusi sõltumatu kohtusüsteemi loomiseks, politsei, avaliku teenistuse ja kohaliku omavalitsuse reformide edendamiseks, korruptsiooni vastu võitlemiseks ja aktiivse kodanikuühiskonna loomiseks.

Parlament väljendas samas "rahulolu rahvusvahelise valimiste vaatlemise missiooni üldhinnanguga", mille kohaselt presidendivalimised olid üldiselt kooskõlas OSCE ja Euroopa Nõukogu demokraatlike valimiste suhtes kehtivate kohustuste ja standarditega ning saadikud märkisid, et tegemist oli "esimeste tõeliste konkureerivate presidendivalimistega".

Konfliktide rahumeelne lahendamine
Raportis käsitletakse ka lahendamata konflikte selles piirkonnas. Saadikud märgivad, et nad "ei tunnusta välisriikide ühtegi sellist katset, mille eesmärk on luua ainumõjusfääre" ja nad kutsuvad piirkonna riike üles oma sõjaliste kulutuste suurendamist lõpetama.

Parlamendiliikmed kinnitasid, et toetavad Gruusia territoriaalset terviklikkust ja rahvusvaheliselt tunnustatud piiride puutumatust tingimusteta ning et edasine viivitamine Mägi-Karabahhi konflikti lahendamisel ei too kasu kummalegi kaasatud poolele, vaid ohustab piirkonna stabiilsust ning takistab piirkondlikku ja majanduslikku arengut.

Oma kõnes tõin esile, et Euroopa Liidu huvi ja eesmärk Lõuna-Kaukaasias on toetada ja julgustada regiooni kolme riigi arengut avatud, rahumeelseteks ja stabiilseteks riikideks saamisel. Naabruspoliitika toimib, aga selle kõrval on vajalik ka regionaalpoliitika väljatöötamine. Samas ei tohi me eirata nende kolme riigi eripärasid, sest vastasel juhul meie poliitikad ei tööta. Samuti märkisin, et ehkki need riigid on väga erinevad, on neil ühine taust: "Nad kõik on välja rabelnud sovetliku ideoloogia mõju alt, ligi 100 aastat kestnud mõju alt. Küll mitte aga veel täielikult vabanenud Nõukogude Liidu õigusjärglase – Venemaa – vägede kohalolekust."

Arvan, et nimetatud riigid vajavad ja nende rahvas soovib demokraatlikke reforme – nad vajavad Euroopa Liidu sisulist ja suunatud abi. Demokraatia ei ole asi – see on mõtteviis, ja seda ei saa lihtviisiliselt ühest päevast või ühest riigist teise tõsta ning meie võimuses on anda neile aktiivselt tuge, seda nii institutsioonidele kui ekspertabina kui ka rahalise abina.

Leian, et Euroopa Komisjon ja Europarlament peaks enam kasutama Lõuna-Kaukaasia eilsete saatuskaaslaste ja tänaste Euroopa Liidu liikmesriikide oskusteavet, sest tunneme kohalikke olusid ja probleeme, meie kogemustest õigusriigi ja turumajanduse ülesehitamisel oleks neile praktiline abi.

Süüria ülemmufti: maailmas on vaid üks kultuur

Parlamendi ees pidas kõne Süüria ülemmufti Ahmad Badr El Din El Hassoun, kes märkis, et maailmas on vaid üks kultuur ja see on inimkonna kultuur, ning rõhutas, et riikide vahel tuleb leida ühine nimetaja ja see peab olema ilmalik, mitte religioosne. Ta märkis, et kui soovime rahu, siis tuleb müüride asemel ehitada "rahusildu" ja et alustada tuleks Palestiinast ja Iisraelist.

Ahmad Badr El Din El Hassoun valiti Süüria ülemmuftiks 2005. aastal. Ülemmufti on kõrgeim islami (sunniidi) vaimulik, kellel on õigus teha iseseisvaid otsuseid shariaadi tõlgendamise küsimustes.

Ülemmufti külaskäik on seotud kultuuridevahelise dialoogi aastaga, mis kuulutati pidulikult alanuks 8. jaanuaril Ljubljanas. Selle raames on parlamenti kutsutud ka Palestiina omavalitsuse president Mahmoud Abbas, Iisraeli president Shimon Peres ja Rooma paavst Benedictus XVI. Samuti on esimeeste konverents otsustanud, et külla kutsutakse Ghana president ja Aafrika Liidu praegune president John Kufuor, ÜRO peasekretär Ban Ki-Moon, dalai-laama ning Ühendkuningriigi ülemrabi Jonathan Sacks.

Parlamendi president Hans-Gert Pöttering ütles ülemmuftit tervitades, et ta on veendunud, et "kultuuride ja religioonide rahumeelne kooseksisteerimine, nii Euroopa Liidus kui ka suhetes rahvastega mujal maailmas, eriti Vahemere teisel kaldal, Lähis-Idas, on nii võimalik kui ka ülioluline". Pöttering rõhutas: "Sallivus on kultuuridevahelise dialoogi jaoks keskse tähtsusega. Ent sallivus ei tähenda ükskõiksust. Sallivus tähendab enese vaadete kaitsmist, teiste ärakuulamist ning nende veendumuste austamist."

Viimati muudetud: 23.01.2008

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)