Mehed igal pool perearstidega hädas

Rein O. Engvere,      03. aprill 2002


Olen lugenud, et eestlased on väga hädalised oma perearsti süsteeminduse sisseviimisega. Võin teile kirjeldada, kuidas olen isiklikult viimase väga lühida aja jooksul pidanud suhtlema oma perearstiga siin Washingtoni lähedal.
Just täna lugesin kohalikust lehest, et mu perearst läheb meie meditsiinikeskusest ära. See on juba müstikate taoline lugu: meil oli mõni aasta tagasi ääretult tore noormees perearst, kes aga ilmselt kannatas verevähi all, mille kätte suri.
Siis sain perearstiks (ma üldiselt pole tihti tõbine, aga kolesterooli kontrollimiseks on vaja lihtsalt tablette uuendada ja iga kuue kuu tagant vereproovi teha, siis lihtsalt peab mingi tohter olema) ühe vanaonust pärslase, kes aga vanuse ja tervise tõttu pensionile jäi.
Tema järel sain järjekordse toreda vanaonu, kes aga seniilsuse
ilmingute tõttu lahti lasti.
Nüüd oli aasta aega perearstiks imekena ja sümpaatne naisterahvas (kellel ma küll hästi kogu oma keha uurida poleks lasknud, sest see võinuks mind pisut ebamugavasse seisundisse panna). Aga täna lugesin kohalikust lehest, et arstid ostsid keskuse endise omaniku käest ära ja see imekena naisterahvas lahkub. Nii pean taas uut tohtrit hakkama otsima!
Umbes nii ma kujutan muide Eesti tervisekorralduse-alast olukorda ka ette - sh, et on noor kena naisarst ja seniilsed härrad, kes ei julge noorele naisele oma ihuhädasid kurta. Pärsia meditsiin on ka küll muidugi iidne, aga eks iidseks on see neil ju jäänudki. Eestis, ma saan aru, on veel säilinud kliinikut õppinud hambaarstidki, mida siin Läänes pole.
Ma olen enne ka mõtelnud, et meestel on arsti valikuga tõsine probleem - targad arstid on enamasti mehed, kes kahjuks teise meeste vastu on pehmelt öeldes tähelepanematud; ja noored naised, kelle ees ei sobi haige olla või siis eakamad naised, kes sageli oma sisimas vihkavad mehi.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)