Eesti ja Vene lahutasid, kuid ei eraldunud

Allan Alaküla,      26. juuli 2006


Möödunud nädalal külastas oma puhkuse ajal Eestit Venemaa ekspeaminister, praegune riigikontrolör Sergei Stepashin (54). Lisaks Saaremaale käis Stepashin ka Lahemaa paremas korras mõisates. Kesknädal esitas Stepashinile mõned küsimused Palmse mõisa maalilise tiigi kaldal.

Venemaa arengus mõjukatel positsioonidel osalenud mees ütleb, et Eesti ja Venemaa läksid 15 aastat tagasi küll lahku, kuid pole kunagi eraldunud. „Euroopa Liitu astumine oli Eesti jaoks kahtlemata suur samm, kuid on ka täiesti selge, et majanduslikus plaanis on meil ikka ühine piir ja ühised huvid. Sellesse tuleb suhtuda täiesti rahulikult," ütles Stepashin.
„Kõigil, kes on elanud meie suurel maal, kuidas seda siis ka pole nimetatud, on säilinud see, mida pole ilmselt Lääne-Euroopas: me oleme kaasatundlikud, kõlbelised ja ärksad. Meie oleme noor Euroopa, ja las vana Euroopa kadestab meid," lisas ta.

Stepashin oli president Boriss Jeltsini ajal föderaalse julgeoleku minister, justiitsminister ja siseminister. 1999. aastal oli ta kolm kuud ka Venemaa peaministriks – pärast Jevgeni Primakovi ja enne Vladimir Putini peaministriks saamist. Mullu tunnistas toonane president Boriss Jeltsin, et Stepashin võinukski saada ka järgmiseks presidendiks, kui ta olnuks entusiastlikum teise Tshetseenia sõja suhtes.
Pärast peaministriametist lahkumist liitus Stepashin Jabloko-parteiga ning valiti 2001. aastal Riigiduumasse. Ta loobus saadikumandaadist Riigikontrolli (Shtshjotnaja Palata) juhi kohale asudes.
Stepashinil on tsiviilliinis riiginõuniku ametiaste ja sõjaväes kindralpolkovniku aukraad. Sündinud on ta Hiinas Port Arturis, mis oli aastail 1945–1955 N.Liidu–Hiina ühise väejuhatuse all.

Stepashin: Venemaad eristavad Euroopast ainult külmad talved

Millised on teie meelest Venemaa ja Eesti viieteistkümnele eraldi elatud aastale tagasi vaadates selle plussid ja miinused?

Miinuseks on vast ainult see, et minu kaasmaalasi käib teie imeilusal maal, sh Tallinnas, nüüd vähem. Tollid, maksud ja piir muidugi mõjutavad inimeste liikumist.
Plussiks ongi kindlasti Tallinn, mis on muutunud paremaks, majadele on tekkinud omanikud ja on need, kes tahavad teha linna veelgi ilusamaks.
Tõsisemalt rääkides ütleksin, et me läksime küll lahku, kuid pole eraldunud. Tunnen end Eestisse tulles alati nagu kodus, väga hubaselt, siin on mul palju sõpru ja kõik on normaalne ja korras.

Nii et teie ei kahetse Eesti ja Venemaa eraldumist?

Me pole kunagi eraldunud. Eestil on oma ajalugu, aga me asume siin Pahleni mõisas, kes teenis suurt impeeriumi. (Parun Carl Magnus von der Pahlen oli Vene sõjaväelane ja riigitegelane, kes osales 1806–1814 Prantsusmaa, Rootsi ja Türgiga peetud sõdades, 1821–1827 oli Eestimaa maanõunik, 1828–1835 Tartu ülikooli kuraator. 1830–1845 oli ta Baltimaade kindralkuberner, hiljem Riiginõukogu liige. – A.A.) Me pole kuhugi kadunud.
Arvan ka, et Euroopa Liitu astumine oli Eesti jaoks kahtlemata suur samm, kuid on ka täiesti selge, et majanduslikus plaanis on meil ikka ühine piir ja ühised huvid. Sellesse tuleb suhtuda täiesti rahulikult.

Kuni 2005. aastani olite Euroopa kontrollorganite ühenduse EUROSAI esimees. Samal ajal on Euroopa Liidu Komisjonis korruptsioonivolinikuna ametis olnud eestlane Siim Kallas. Kas olete temaga ametialaselt suhelnud ning mille poolest erineb korruptsioon Venemaal ja Euroopa Liidus?

Esiteks, mida madalama elatustasemega on riik ja mida rohkem on tal korruptsiooniga võidelda üritavaid ametnikke, seda suurem on korruptsioon. Lahendus on lihtne, kuid raskesti teostatav: riigi majandust vahetult mõjutaval võimul peab olema võimalikult vähe funktsioone.

Kas Siim Kallasega olete selles liinis suhelnud?

Eesti on neile küsimustele lähenenud väga korrektselt ja siin suuri probleeme ei ole. Suuremaid skandaale pole olnud mitte seepärast, et on väike vabariik, vaid et teil on ilmselt õnnestunud anda ärile võimalus töötada eriliste altkäemaksudeta.

Olete ise sündinud Port Arturis (Hiina RV). Venemaa ees on seisnud ja seisab ka praegu valik Lääne ja Ida, Euroopa ja Aasia vahel. Mis suunas Venemaa teie meelest liigub?

Esiteks on Venemaa kahtlemata Euroopa riik. See on absoluutselt selge. Teisest küljest on meil tohutult hõlvamata territooriume, kuhu on väga oluline kaasata ühiseks äriks ja koostööks investeeringuid väljastpoolt. Venemaa nagu Eestigi asub aga Euroopas, ning sellest ei erista meid midagi muud peale külmade talvede.
Meie pole Euroopasse läinud ristisõdijatena. Kõigil, kes on elanud meie suurel maal, kuidas seda siis ka pole nimetatud, on säilinud see, mida pole ilmselt Lääne-Euroopas: me oleme kaasatundlikud, kõlbelised ja ärksad. Meie oleme noor Euroopa, ja las vana Euroopa kadestab meid.

Millist poliitilist tulevikku ennustate Vladimir Putinile, kellele 1999. aastal andsite üle peaministri volitused?

Esiteks, ta on president. Teiseks, ütlen ausalt – ilma keerutamata, ta on saanud sõltumata senipeetud ameteist tõepoolest meie maa liidriks. Ja see on väga meeldiv, sest ta teab, mida teeb, peab sõna, austab oma sõpru ning kunagi ei anna tunda, et ta on võimul, kuigi temal olev võim on tõesti suur. Seepärast soovin väga, et ta jääks samasuguseks.

Kas Putini järgmine ametiaeg oleks teile meeltmööda?

Meil on põhiseadus, ja olen täiesti kindel, et seda järgitakse; ka president ise on seda kinnitanud. Vladimiri puhul on ka täiesti ilmne, et erinevalt paljudest tema eelkäijaist ei mõjuta tema presidendikohalt lahkumine kuidagi teiste suhtumist temasse. Tal on, tänu jumalale, oma meeskond, mitte "perekond", vaid meeskond. Arvan, et meie maal on see esimene kord, kui võimule tulnud ja sealt lahkunud inimesed seda endisel moel ei tunneta.


Foto:
AATELINE KÜLALINE: Vergi sadamas Edgar Savisaare järel maale astunud Vene ekspeaminister usub, et inimeste senistest ja tulevastest ametikohtadest märksa olulisemad väärtused on sõprus ja sõnapidamine. Stepashini meelest on Vladimir Putin, erinevalt paljudest eelkäijaist, mees, kelle vastu säilib siiras lugupidamine ka pärast Kremlist lahkumist.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (5)