Edgar ja Jüri: võtke luud, ja plats puhtaks!

Me tunneme hästi Keskerakonna poliitbroilereid, ja neid ei ole vähe. Varasteks kolmekümnendateks on nad saavutanud kõik mõeldava ja mõeldamatu, astudes ametist ametisse, pulgalt pulgale, kuni riigikoguliikmete ja linnapeade uhkete ametiteni välja. Ilma piisava elukogemuse, korraliku erialase ettevalmistuse ja aastatega lihvuva tolerantsuse ning mõistmismeeleta.

Broiler – alati halb valik

Aga äkki on redel otsas, mis sest, et iga on vaid Kristuse jagu. Riigikogu liikme tool on muutunud kõvaks ja igavaks. Tekib vastupandamatu soov saada võimule, ja mitte erakonna esimeheks, vaid reaalsele võimule – koalitsiooni, valitsusse ministriks, miks mitte peaministriks... Vahendeid valimata. Tühja maailmavaatest, Keski puhul siis vasaktsentristlikust ideoloogiast või püsivalijaskonna tahtest. Poliitbroiler ei häbene deklareerida, et tema ainukeseks sihiks on võim. Kui seda  Edgarit  ees ei oleks!

Eestis on äärmiselt parempoolne valitsus – kulla poisid, meil ei ole sinna asja! Ei tohigi olla! Ilma ideaale ja maailmavaadet reetmata ei ole võimalik olla koalitsioonis Reformierakonna või IRL-i käe all. Niipalju austan ma mõlemat, et olla kindel –nemad oma ideoloogiat ei painuta.

Küsimus ei ole selles, et Rooma ei tunnistaks Kristust, koostööd Juudaga näeks aga meeleldi. Küsimus on selles, et see koostöö muutub varem või hiljem vaid seekliteks! Uskliku inimesena saab Jüri kindlasti aru, mida ma mõtlen.

Kui mängu tulevad variserid

Tunnen Jürit ammu ja variserlikkuses mina teda mingil juhul ei süüdista. Tegemist on ontliku ja korraliku mehepojaga.

Kuid, Jüri, vaata enda ümber. Hindan väga inimese vaba arvamust ja selle avaldamist, seetõttu erinevalt paljudest meie erakonnakaaslastest ei häiri mind ei  Kalle Muuli ega Anvar Samosti räigelt parempoolsed mõtteavaldused. Vastupidi, igal nädalavahetusel  nendin rahuldustunde ja muigega, et neid kahte ei muuda eurokriis, Põhja- Aafrika revolutsioonid, maailmalõpp ega geiparaad. Ja tore, et nad sellised on!

Kuuldes neid aga ülevoolavalt Ratast kiitmas ja tulihingeliselt rahvale kirjeldamas, kuidas Keskerakond kohe isolatsioonist väljub ja parempoolsed Keski partneriks võtavad, kui vaid Ratas Savisaare kukutataks, hakkab mul imelik. Nagu meil ei olekski erakonda, seda kolmeteistkümne tuhandelist seltskonda! Ainult Sina ja Edgar! Kristus ja Juudas (või vastupidi)!

Silme ette tõusevad variserid, kel hoopis oma asi ajada,  mis nende isiklikku sõda aitab pidada ja nende endi plaanidega kokku sobib. Eelnimetatud kaks raadiomeest on siiski teisel pool rindejoont ja neist võib aru saada – sõda on sõda. Vaadata tuleb aga ka oma selja taha. Sealgi on ringluses ohtralt seekleid!

Mida jagatakse?

Jaanalinnu moodi pead liiva alla pista pole mõtet. Suitsunurgas või kohvilauas räägime sellest kõigest nagunii põhjalikult. Suitsumehi paneb muigama, kuidas seni väljapaistmatust  müürilillest Laanetist on äkki  ajakirjanduse  kaasabil saanud poliitiline geenius, meie tõrvik ja paleus. Kuid variserid on oma töö hästi teinud. Isegi mina imestasin pikka aega, et mis see Laanet  jändab! Jäin peaaegu uskuma, et  eksminister tõesti puhtast südamest... – kuni hetkeni, kui teatati, et Laanet kandideerib Europoli asedirektoriks ja ta sai selleks soovituskirja siseminister Ken-Martti Vaherilt.

Jüri!

Kalle ajas ju variserina oma asja ja oli igaks juhuks Juudagi rolli endale võtnud, kõrge ametikoha seeklid taskus kõlisemas.             

Kohvilaudades  küsitakse veel, kas äriettevõtte “Isa ja Pojad” kraanid on nii kinni keeratud, et uut lüpsilehma otsitakse. See on karm küsimus. Karm on ka vajalikuks uueks lüpsilehmaks saada. 

Narrikuljuseid on kuulda, kui meie “Pärnu poiss” ümber sinu hüpleb. Pärnu kunagise linnavalitsuse maine parandamisega ei saanud hakkama isegi professionaalid,  nüüd kipub sama mustri plekkidega kattuma sinugi kuub. Seppikul on õigus, kui ta soovitab sul maine hoidmiseks suvepealinnast kauge  kaarega mööda käia.

Mõni teine on aga solvunud, et Riigikogu valimistel väärilist (enda arvates) kohta nimekirjas ei saanud ja peab nüüd vaid näruse 3000-eurose sissetulekuga leppima. Jne.

Väljapoole Keskerakonda  võime ju nägu teha, et on olemas edumeelne siseopositsioon, kes ennastsalgavalt võitleb demokraatia eest ja süüdistab teisi liikmeid kõige vana toetamises vaid seotuse tõttu toiduahelaga.

Tegelikult näitab see süüdistus süüdistaja enda mõttemaailma vaesust, kellest õhkub varjamatut soovi uue toiduahela ülesehitamiseks. Erakonna sees pole oma inimesi mõtet petta. Meile on meie siseelu küllalt avatuna ja valgustatuna pikka aega näha olnud – need meie perekondlikud klannid, huvigrupid, kasumlikud projektid, olgu siis keskkonnakaitse, kinnisvaraprojektide  või lähisugulaste sokutamisega kõrgetele riigiametitele.

Kuningas on paljas

Ega tsaari tsareevitši vastu  pole raske vahetada. Pihuga lubadusi, veidi ringisõitmist mööda vabariiki, allkirjade korjamist, sõber Oti kampaanianõuandeid ja nagu meil kombeks – tehtud!

Siis aga tuleb lubatut lunastama hakata. Nõudlik “toiduahel” kujuneb kohe. Raha tahetakse kohe. Meenub, kuidas Laanet  valjuhäälselt nördis, et keskkontor tema valimiskampaaniat kinni ei maksnud.

Nüüd ometi saavad rahajõed valla ning sama seltskond asub veelgi aplamale pidusöögile kui siiamaani. Mitme päevaga see Rahvaliidu miljonitevoog tühjaks saigi – olid ju ka Karel Rüütlil õilsad kavatsused. Tühja kaussi nina eest avastades ei mõelda kaua – krapsti püsti ja uut iidolit otsima! Oleme seda enda ümber näind küll ja küll. Kuvand edumeelsest erakonnajuhist püsib mõnda aega, kuid suitsumehed ja kohvitanted juba sosistavad – kuningas on paljas.

Arstina saan soovitada, et haiguse raviks on vaja panna õige diagnoos ja määrata tõhus ravi. Edgari haiguse raviks ei ole Jüri. Keskerakonna haiguse raviks ei ole juhi vahetus.

Mul on südamest kahju, et noor, asjalik ja tulevikuga mees on kistud intriigi, mis ei saa hästi lõppeda. Mina soovitan sulle, Jüri: parem ulata Edgarile luud, mille abil plats variseridest, poliittibudest, Juudastest ja lakeidest puhtaks pühkida. Vaid nii taastuvad meie erakonna endised ideaalid, mille nimel me kord kokku tulime. Usu, võim pole siht omaette. Siht on saada puhtaks iseenda sees.

PEEP PÕDDER

Keskerakonna lihtliige,

Jõgeva haigla peaarst

Jaga |