Rikaste valitsuse kümme lööki rahva pihta

RALF R. PARVE,      08. detsember 2004


Kõige valusmaks löögiks eesti inimestele on kahtlemata elektrihinna tõus, millest meie tänases lehes on omaette käsitlus. Elektrihinna tõus toob kõige muu kõrval endaga kaasa ka leiva- ja saiatoodete ning vorstihinna tõusu. Sellest on ajakirjandusele juba teatanud nii Leiburi direktor Ants Promann kui Rakvere lihakombinaadi juhatuse esimees Olle Horm. Siia lisandub juba kallimaks läinud piim – selle hinda tõstsid 13% ehk ühe krooni võrra Tallinna piimatööstus, Valio ja Rakvere Piim.

Ainuüksi elektrihinna tõusuga elukvaliteedi langus ei piirdu. Paljudes maakohtades elavad inimesed käivad tööl suuremates keskustes ja kui autot pole, mille kütuse hind samuti pidevalt tõuseb, kasutatakse töölesõiduks busse ning ronge. Uuest aastast kallinevad rongipiletid 12–33%. Näiteks Tallinn-Narva suunal kallineb 75 kroonine pilet praegusega võrreldes 25 krooni, Tallinn-Jõgeva liinil 12 ja Tallinn-Viljandi liinil üheksa krooni. Tallinna ühistranspordi kuupileti hind tõuseb uuest aastast 10%, Viljandis tõuseb pileti hind ühe krooni ning kuupilet 30 krooni võrra – hinnatõus on kuni 20%.

Raha pigistatakse sundüürnikelt, põllumeestelt, lastevanematelt
Riigikohus leidis eelmisel nädalal, et üüri piimäärad tuleb vabaks lasta. Juba juunikuus kirjutas Äripäev, et selle tulemusel jääb üüri hinnatõus majaomanike hinnangul 20–30% piiresse. Tallinna Üürnike Ühenduse esinaise Helle Kalda hinnangul võib aga üür õigusjärgsetele omanikele tagastatud majades tõusta kuni kümme korda.
Riigikogust on läbi minemas rahandusministeeriumi taotlus tõsta valdavalt põllumajanduses ja metsanduses kasutatava diislikütuse aktsiisi. „Sinise" diislikütuse eest hakkavad siis põllu- ja metsamehed maksma aktsiisi 39% enam, kütuse hind aga tõuseb 19%.
Kütusefirma Dio Oil tegevdirektor Urmas Veskimägi väitis Eesti Päevalehele, et see hinnatõus on põllumeestele raske katsumus. Juba praegu on diislikütuse hind talunikele krõbe, kuna seda kulub maaharimisel kõvasti.
Hindade tõstmisel pole unustatud ka lapsi. Aastaga on näiteks läinud kallimaks sisult muutumatuks jäänud õpilaste töövihikud, mille hind on aastaga tõusnud 30 protsenti.

Uuest aastast tõstavad hinda suurprügilad
Kui praegu on jäätmete vastuvõtuhind käibemaksuta 350 krooni tonn, siis uuest aastast tõuseb see 420 kroonini. Nii on teatanud Eesti Päevalehele isegi AS Väätsa Prügila juhataja Aivar Lõhmus. Prügivedu kallineb kogu Eestis lõpptarbijale tagasihoidlikumas suurusjärgus 15–20%, mis tähendab, et kolmetoalise korteri prügiveoarve kasvab kaheksa krooni võrra. Prügiveohind tõuseb aga euronormide sisseviimisega kogu Eestis.
Järgmisest aastast tõuseb Tallinnas vee hind. Jaanuarist kerkib vee hind umbes kuuendiku ehk 15,75% võrra. Keskmine igakuine veearve kasvab ligikaudu 25 krooni. Selle eest tuleb tallinlastel tänada kunagist linnapead Jüri Mõisa, kes sõlmis Tallinna Veega ebasoodsa lepingu, mida Savisaare linnavalitsusel õnnestus mõnevõrra pehmendada. Mujal Eestis sõltub vee hind kohalike omavalitsuste tahtest. Hind võib tõusta, kuid mitte enam langeda.

Tappev maamaks tulekul?
Rahandusministeerium respublikaanist ministri Taavi Veskimäe juhatusel taotleb maamaksu miinimummäära tüstmist, mis tooks Tallinnas kaasa ligi 70-protsendise hinnatõusu. Majaomanikke esindava Õigusjärgsete Omanike Liidu juhi Anto Raukase sõnul on maa maksumäära tõus järjekordne lisakoormus, mis inimeste õlgadele pannakse.
Kõiki neid nukrakstegevaid hinnatõuse kokku lugedes saab tõdeda, et võimulolijate, eelkõige aga Reformierakonna koalitsioonileppesse sissepressitud üksikisiku tulumaksu ülempiiri alandamise kahe protsendi eest kistakse rahva käest tagasi kümneid protsente. Ja seda meie elukvaliteedi ulatusliku halvenemise hinnaga.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (11)