Valedetektor jälle rikkis!

Ma hakka kedagi õigustama ja väidetavaid süütegusid analüüsima. Selleks on töötab hulk hästi tasustatud riigiametnikke. Hilisööni kestnud läbiotsimine Keskerakonna büroos kinnitab, et julgeolekuametnike põuda meil pole ja ressurssi jätkub. Küll aga napib oskust toimuvat ühiskonnale serveerida ja avalikkust austada.

Kujutage ette, et reede õhtul kell veerand seitse, vahetult enne pikka nädalavahetust, ilmub ühe suvalise eesti perekonna kohta meediakanaleisse prokuratuuri teade, et kaht selle pere liiget kahtlustatakse riigivastases kuriteos, nende kodud ja ametiruumid on läbi otsitud ning mõlemaid kahtlustatakse oma mõjuvõimu kuritarvitamises. Loomulikult hakkate sugulasi taga otsima, neile helistama, kuid teie püüded osutuvad asjatuks, sest telefonid ei vasta. Te ju satute paanikasse, kukute kiruma, et miks nad telefonid välja keerasid! Aga te ei tea, et lähisugulaste telefonid on hoopis Kapo töötajate taskus hoiul ja teie poeg või tütar ei saagi rääkida. Te ei tea ka seda, et nad on hommikust peale vahi all, puruväsinud, nad pole päev läbi korralikult süüa saanud ja öösel viiakse nad suvilate läbiotsimiseks veel Lõuna-Eestisse. Aga iga paarikümne minuti järel ilmuvad uudisteportaalidesse uued õudusttekitavad versioonid kuriteo üksikasjade kohta. Naabrid on ammu teie pere oma ausate tuttavate nimekirjast maha kandnud. Muidugi loodate, et ehk ikka esmaspäeval peaks midagi selguma.

Aga võta näpust, uurijad vaikivad ka uue nädala hommikul. Alles presidendi pressiavaldus lükkab riigiasjad liikvele.

 "Tegemist on äärmiselt erandliku olukorraga - parlamendierakonna peakontor otsiti läbi, Riigikogu kahe liikme kodud otsiti läbi ja nende kohale on tõstetud kriminaalkuriteo kahtlustus. Ootan, et Riigiprokuratuur selgitaks seda kõike võimalikult kiiresti ja ammendavalt, mis aitaks avalikkusel mõista, mis ja miks toimub, ning looks arusaamise, et riigiasutused mõistavad selles olukorras oma vastutust avalikkuse ees. Seni on avalikkust ilmselgelt vähe informeeritud," ütles president Ilves Delfi uudistes esmaspäeval kell 14.10. Siis saabus ka prokuratuuri pisut sisukam teade asjade käigu kohta.

Kuid miks juhtub see alles neljanda päeva pärastlõunal ja pärast riigipea isiklikku vahelesegamist?

Mind pole mõtet paranoias süüdistada, kuid mingit muud selgitust ma oma Lõuna-Eesti valijaile, peale Keskerakonna maine sihiliku määrimise, pole suutnud ma välja pakkuda. Kas jälle kordub Panovi lugu, kellel telekaamerate ees käed raudu pandi ja kes pärast aastaid kestnud kohtuprotsessi õigeks mõisteti? Või Viisitamme lugu, kelle läbiotsimist Pärnu linnavalitsuses telekanalid laialt näitasid ja keda ka mõjuvõimuga kauplemises süüdistati? Mees sai kohtus õiguse ja riigilt kopsaka valuraha takkaotsa.

Neid lugusid võiks tuua veel Narvast ja mitmest teisest linnast, kus keskerakondlased võimul. Kuid vaid haruharva loeme prokuratuuri külaskäigust Tartusse või näiteks minu valimispiirkonna linna Otepääle. Mis sest, et tänini on vallas vähemalt neli lõplikult selgitamata mõrvajuhtumit, mis meedia andmeil kõik korruptsiooni ja võimuvõitluse järgi lõhnavad? Igal kohtumisel kohalike elanikega tõstetakse need küsimused taas üles.

Nüüd küsib lugeja: miks ma teisi süüdistan, mitte aga omaenda erakonda? On aastate jooksul sedagi tehtud ja mitte vähe. Kõik kohtus süüdi mõistetud keskerakondlased on pälvinud hukkamõistu ka oma kaaslaste poolt. Kuid ei eelmise aasta kirikurahaskandaal ega üheksakümnendate aastate lindiskandaali puhul pole süüdimõistvat otsust tehtud. Ei ole keegi seda raha näinud ega magnetofonilinte kuulda saanud. Ometi olid mõlemad esimesel hetkel nii tõenäolised ja uurijate poolt tõestatud, et väidetavad kuriteod kuulutati riiklusele ohtlikuks. Juba praegu räägitakse sama 500-eurose annetuse kohta, kuid unustataks seda kordamast suurele hulgale vene maffiabossidele elamislubade välja kirjutamisel ja teenuse eest miljonite kroonide sissenõudmise puhul.

Loodan, et praegu valedetektor lihtsalt tõrgub ja on Eesti ühiskonnas välja lülitatud vaid ajutiselt. Mõistan, et keskerakondlik võim  Tallinnas, kust käib läbi üle kolmandiku kogu Eesti rahast, on Toompea võimudele pinnuks silmas. Kuid arvan, et poliitilist võimu tuleks saada ikka ausate valimiste kaudu, mitte kobarseaduste kirjutamisega ja nõrgavõitu süüdistuste koostamisega.

Pikka aega ei saa ju üks riik pooltõdede maailmas elada. Lõpuks võtab rahvas kätte ja parandab valedetektori ise ära.

HEIMAR LENK, Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige

Jaga |