Puhtam Eestimaa. Puhtam tulevik

JAAN KUNDLA,      26. veebruar 2003


Elu toodab üha rohkem jäätmeid, millest ohutuks ja keskkonnasõbralikuks vabanemiseks on vaja riiklikku regulatsiooni ja ka vahendeid. Seda kasvu saab pidurdada, aga mitte peatada. Kehtiv jäätmekava võeti vastu Riigikogu poolt möödunud aasta detsembris. Dokument on väga mahukas ja käsitleb jäätmetega seonduvat jäätme tekitajast kuni selle ladestamiseni või taaskasutusse andmiseni.
Jäätmekava annab pika ja põhjaliku analüüsi Eesti jäätmekäitluse olukorrast ja olulistest probleemidest, samuti lahendused, kuidas järgnevatel aastatel seisu parandada. Jäätmekäitluse korrastamise aluseks on põhimõtted: säästev areng, keskkonnakahjustuste ennetamine ja vältimine, jäätmehoolduse seostamine teiste eluvaldkondade ja loodusvarade kasutamisega.
Kahjuks on jäätmete hulgas ka materjali ja aineid, mis mõne ohtliku omaduse tõttu võivad põhjustada kahju tervisele ja keskkonnale. Peaksime jõudma selleni, et kõik ohtlikud jäätmed töödeldakse ja antakse juba ohututena uuesti kasutamiseks.
Ühest küljest on tootmis- ja olmejäätmed muidugi nuhtlus. Kuid teisest küljest toodab nende käitlus niihästi puhast keskkonda kui ka raha.
Jäätmekäitlusest kujuneb kiiresti üks tulusamaid ettevõtlusharusid maailmas. Jäätmeseaduse alusel välja töötatud üleriigilise jäätmekava koostamise eesmärgiks on jäätmehoolduse korrastamine, mis teostuks kompleksse, keskkonnaohutu, paindliku, ametkondlikult tagatud ja majanduslikult põhjendatud jäätmekäitluse korraldamise kaudu.
Eelnimetatu alusel tuleb koostada ka maakonna ning linna ja valla jäätmekava, üle tuleb vaadata juba koostatud jäätmekavad.
Riigile ja kohalikule omavalitsusele toob kõnesoleva jäätmekava rakendamine kaasa eelarveliste kulutuste suurenemise. Jäätmehoolduse muutmine tänapäeva nõuetega vastavaks nõuab suuri investeeringuid. Uute prügilate rajamine toob kaasa ka kõrgemad jäätmekäitluse hinnad. Jäätmekava kohaselt on tavajäätmekäitluse paremaks korraldamiseks väga oluline kohalike omavalitsuste vaheliste koostöösüsteemide teke.
Aastaks 2008 peavad Eestis kõik vanad nõuetele mittevastavad prügilad suletud olema, keskkonnanõuetele vastavaid regionaalseid tavajäätmete prügilaid on selleks ajaks kaheksa. Neist on juba tööd alustanud Väätsa, Uikala ja Torma prügilad.
Kuna praegu Lõuna-Eestis keskkonnanõuetele vastav prügila puudub, võiks ümberkaudsed maakonnad kavandada jäätmete veo Järvamaal asuvasse Väätsa prügilasse. Nii tagame elu võimalikkuse kaunil ja puhtal Eestimaal oma järgmistele põlvkondadele.
Uus Väätsa prügila võimaldab puhtust ja rikkust tuua Kesk-Eestisse, Järva- ning Viljandimaale. Meie toome maale lisaraha Euroopa Liidust, et muuta elukeskkond veelgi puhtamaks. Ja meie ise rikkamaks. Nõnda puhastame Eesti ning iseenda teed tulevikku.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)