Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Keskerakonna tubli valimistulemus Norras

ANDRES LAIAPEA,      20. september 2017

11. septembril Norras toimunud parlamendivalimistel oli suurimaks tõusjaks sealne Keskerakond, mis sai varasema kümne asemel 19 kohta 169-st. Seda parteid toetas 10,3% valijatest. Tegemist on erakonna parima tulemusega pärast aastat 1993, kui see tegi valimistel kogu oma pika ajaloo rekordi.

 

Teine suur tõusja oli Sotsialistlik Vasakpartei, mis sai nüüd hääli neli kohta rohkem kui eelmistel valimistel. Vasaktiiba juhtiv sotsiaaldemokraatlik Tööpartei kogus taas kõige rohkem hääli, teda toetas 27,4% valijatest; kuid kaotas varasemaga võrreldes kuus kohta.

Hääli ja kohti kaotasid küll ka kõik neli senist parempoolset vähemusvalitsust toetanud erakonda, kuid kokku säilitasid nad parlamendis siiski napi enamuse (88 kohta 169-st), mille tulemusel jätkab peaministrina Konservatiivse Partei juht Erna Solberg.

Kummaline olukord, kus nii valimistel enim hääli kogunud erakond kui ka kõik hääli juurde saanud jõud jäävad nüüd opositsiooni, näitab minu hinnangul selgelt, et blokkide poliitika, mille puhul erakondadel on kindlad liitlased ja oponendid, ei ole kõige mõistlikum. Muutused valijate eelistustes võiksid omada suuremat kaalu.

 

Punased pääsesid parlamenti

Kui nelja aasta eest pääses esmakordselt parlamenti roheliste esindaja, siis nüüd sai sinna ühe koha ka erakond Punased, mida toetas 2,4% valijatest. Tegemist ei ole siiski päris esimese korraga, mil kommunistid Norras parlamenti kuuluvad.

1923. aastal Tööparteist eraldunud Norra Kommunistlik Partei oli seal esindatud juba 1920-ndatel ning saavutas valimistel oma parima tulemuse pärast Teist maailmasõda, kui kogus 1945. aastal 11,9% häältest ja sai parlamendis 11 kohta 150-st. See erakond tegutseb tänapäevalgi, kuid on täielikult marginaliseerunud. Neil valimistel toetas seda parteid vaid mõnisada valijat.

1973. aastal asutati maoistlik Tööliste Kommunistlik Partei, mis osales valimistel edutult Punase Valimisalliansi juhtiva jõuna. 1991. aastal sai sellest alliansist omaette erakond, mis pääses 1993. aastal parlamenti ühe kohaga, kuid kukkus sealt juba neli aastat hiljem välja.

Erakond Punased sündis 2007. aastal Tööliste Kommunistliku Partei ja Punase Valimisalliansi ühinemisel.

Kas see erakond nüüd parlamenti püsima jääb, seda näitab tulevik, aga on tähelepanuväärne, et Norra pealinnas Oslos kogus see lausa 6,3% häältest, kusjuures toetajateks paistavad olevat peamiselt nooremad valijad, keda ei häiri kommunistide varasem toetus totalitaarsetele režiimidele.

 

EKRE aatekaaslased kukkusid läbi

Teiste hulgas osales valimistel alles läinud aasta sügisel asutatud erakond Allianss, mis väärib eraldi äramärkimist, sest sellele avaldas valimiskampaania ajal ametlikult toetust EKRE noorteühendus Sinine Äratus (SÄ).

"Käesolevaga avaldame oma avalikku toetust Norra erakonnale Alliansen.

Me seisame samade ideaalide eest ning jagame samu maailmavaatelisi põhimõtteid. Me toetame Allianseni kandidatuuri Norra parlamenti ja soovime neile edu," kuulutati avalduses, millega liitus veel paar sellesarnast organisatsiooni.

Alliansi kandidaate ühendavaks ideeks oli viia Norra välja Euroopa majanduspiirkonna ja Schengeni viisaruumi riikide hulgast. Nende hinnangul käib tänapäevapoliitikas põhiline valik mitte parema ja vasaku, vaid globalismi ja natsionalismi vahel. Valimisloosungiks võeti samas Donald Trumpi matkides "Norge først" ("Norra ennekõike").

 

SÄ esimehe Ruuben Kaalepi ja teiste sarnast ideoloogiat viljelevate välismaiste poolehoidjate toetusele vaatamata sai Allianss kõigest 0,1% häältest, jäädes napilt alla isegi Piraadiparteile. Paistab, et tugev eemaldumine ülejäänud Euroopast ei ole norrakate hulgas just kuigi populaarne mõte.

 

[fotoallkiri]   KUMMALINE LUGU. Norra Keskerakond sai valimistel oma viimaste aastakümnete parima tulemuse, kuid jääb sellele vaatamata opositsiooni, nagu ka valijatelt enim hääli saanud Tööpartei ja kõik teised erakonnad, mille häältesaak paranes.

 

 ANDRES LAIAPEA,

välispoliitika vaatleja

 

 



Viimati muudetud: 20.09.2017
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail