Teerulliga üle õigusriigi, sest ahnus ei tunne piire

Tavaliselt selliseid afääre varjatakse kiivalt, kuid saatuse kiuste tulevad need ikkagi avalikuks. Nii on ka Vabariigi Valitsuse määruse eelnõuga 16. oktoobrist 2013.

Selles eelnõus sisaldub pretsedenditu võimalus, et aastail 1939-1941 Eestist Saksamaale läinud ümberasujad ja nende järglased saaksid Eestis olnud varade eest rohkem kui pool sajandit tagasi Saksa riigi poolt välja makstud kompensatsiooni tagastada. Ikka selleks, et neil tekiks võimalus kunagi siin olnud varasid taasomastada, olenemata sellest, et see vara pole enam 1940. aasta, vaid 2013. aasta vara, millesse on tehtud korduvalt investeeringuid, mis on selle omandi väärtust mitmekordistanud. See oleks otsekui avalik vargus.

Ammune tõde, et raha ei tunne ideoloogiat, paistab vastu ka rahandusminister Jürgen Ligi algatatud määruse-eelnõust, milles väljendub alandlik püüd mis tahes viisil tagastada varasid Eestist Hitleri kutsel Saksamaale läinud ümberasujatele. Praegu on küsimus selles, et võtta omandireformi-sirgel viimast - saada kätte veel kätte saamata jäänud varandusi. Selleks ei valita vahendeid oma äriprojektide realiseerimisel advokaadibüroode abiga.

Ligi-taolised poliitikud koos eelnõu koostaja Uku Hänniga sülitavad meie riigi põhiseadusele ja omandireformiseadusele.

Ettevaatlikuks teeb see jultumusaste, millega püütakse kunagise kompensatsiooni sisuliselt samahästi kui sümboolse tagasimaksmise kaudu teha olematuks kunagi Saksamaalt saadud hüvitist, mis juriidilises mõttes aga nullis ära edaspidise nõudeõiguse Eestisse jäänud varale. Teatavasti muutus ümberasujate vara lepingulisel üleandmisel, deklareerimisel ja kompensatsiooni vastuvõtmisel nõudeõigus siinse vara suhtes olematuks Eesti seaduste tähenduses.

Asjaolu, et Vabariigi Valitsus kavandab määrusega kehtestada ORAS § 17 lg 5 rakenduspraktika muutmist, on juba iseenesest tunnistus sellest, et nimetatud seadus ei võimalda vara tagastamist isikutele, kes on selle vara eest saadud kompensatsiooni tagasi maksnud. Selline seisukoht on ka mitmetes Tallinna ringkonnakohtu otsustes; vastasel juhul poleks vaja püüda erinormi kehtestada.

Kõige selle taustal saab Eesti kui õigusriigi maine kahjustada. Aga selline Euroopa Liidus vastuvõtmatu tegutsemine jätkub.

REIN MARK, omandireformi läbi vaevatu Tallinn-Nõmmelt

Jaga |