Suur võimuvõtu neljapäev Toompeal

RALF R. PARVE,      30. märts 2005


Eelmisel neljapäeval sai kaasa elada poliitetendusele, mis kandis nime Riigikogu juhatuse valimine. Tavainimene, kes ajakirjandusest teavet nokkis, kippus uskuma, et pressis ülistatav vikerkaarekoalitsioon luuakse Riigikogu juhatuse valimisel.

Ajakirjandus prognoosis enesekindlalt Riigikogu esimeheks sotside lemmikut Peeter Kreitzbergi. Neljapäeval pidi toimuma vaid formaalne hääletamine. Aseesimeeste kohtade eest pidanuksid heitlema Toomas Varek, Ene Ergma, Peeter Tulviste ja Andres Lipstok. Rahvaliitlastele pakuti selles stsenaariumis vaid hääletamisrõõmu.

Mõni minut enne poolt kümmet kogunes Keskfraktsioon. Kohal olid erakonna esimees Edgar Savisaar ning peasekretär Kadri Must. Savisaar tõdes: „Täna on imeilus päev, päike paistab. Veel ei tea, on see Austerlitzi või Waterloo päike. (Toimetuse märkus: Esimesena nimetatud suurlahingu Prantsuse armee keiser Napoleoni juhtimisel võitis, teise kaotas). Olen kindel, et täna paistab meile Austerlitzi päike. Anname oma hääled mõistagi Ene Ergmale, mitte Peeter Kreitzbergile. Ehk valida tuleb stabiilsuse ning põhimõttelageduse vahel. Aseesimeesteks esitab Reformierakond Andres Lipstoki, meie Toomas Vareki, isamaaliitlased ilmselt Peeter Tulviste, võimalik, et uuesti esitatakse Kreitzberg. Meil on kaks eesmärki – faktulinluse mitteseadustamine ning Toomas Vareki saamine Riigikogu aseesimeheks. Eilne päev oli veel nutune. Kuid pool ööd kestnud läbirääkimiste tulemusel said need eesmärgid kindlustatud."

Kell 9.40 helises Savisaare mobiil. „Reformierakond tegi veerand tundi tagasi avalduse, et ei toetata „vikerkaart" ja Kreitzbergi kandidatuuri."

Keskerakonnale selgus aegsasti Riigikogu esimehe valimise lõpptulemus – vikerkaarekoalitsiooni esimehekandidaadil Kreitzbergil jääb see vikerforell püüdmata.
Kell 10 algas istung. Respublikaan Siim-Valmar Kiisler esitas Riigikogu esimehe kandidaadiks Ene Ergma, sots Eiki Nestor Peeter Kreitzbergi. Sotsid panid panuse kronule, kes veel eile õhtul oli kõva traavel.

Küsiti kandidaatide nõusolekut. Ergma andis nõusoleku kohe, Kreitzberg pidas pikana tunduva pausi, siis aga teatas: „Olen nõus."

Hiljem selgus, et Kreitzberg sai reformerite toetuse kadumisest teada viis minutit enne istungi algust. Kummaline, et kell 9.44 BNSi edastatud sõnumist keegi teda ei teavitanud. Veider seegi, et teistele juhtpoliitikutele juba öösel teada olev info Riigikogu aseesimeheni ei jõudnudki.
Hääletamine algas. Kogunesid grupid. Reformierakondlane Väino Linde selgitas Pärnu Postimehe ajakirjanikule Hille Tänavsuule: „Kui väikesed grupikesed ja rühmakesed üle oma varju hakkavad hüppama, leiavad tõsised tegijad poliitikas stabiilsuse nimel ikka ühise keele."
Segaseilmeliselt liikus ringi hämmeldunud ja löödud sotsiaalliberaale. Eelmiste päevade enesekindlus oli kadunud. Hääletuskasti juurest astus kaamerate ja mikrofonide ette Peeter Kreitzberg. Arvas, et kogub 30–34 häält. Nentis, et kokkuleppeid on ennegi murtud, sarjas Reformierakonna heitlikku poliitikat, mida on varemgi nähtud. Väitis, et Reformierakonna, Res Publica ja Keskerakonnaga olla praegu Eesti Vabariigis kõik võimalik ja leidis, et vikerkaarepoliitikaga on nüüd lõpp. Kreitzbergi pettunud ilme väljendas mõtet, et raske on hõljuda koos kotkastega, kui pead töötama koos kanadega.
Kell 10.56 kinnitati valimistulemused. Hääletusel osales tavatult rohkelt riigikogulasi, tervenisti 99. Ergma sai 66 häält ehk täpselt sama palju, kui on Res Publica, Reformierakonna ja Keskerakonna fraktsioonides liikmeid. Kreitzberg kogus 32 häält. Sahistati, et kaks häält jätsid sotsiks pürgivale Kreitzbergile andmata reformierakondlaste staatust igatsevad sotsliberid.

Aseesimeeste valimine üllatusteta

Aseesimeeste valimise ajal sööstsid ajakirjanikud riigikogulasi küsitlema. Meelis Atonen andis soomekeelse intervjuu YLE1-le. Rääkis suurte parteide koostöösoovist ja tõdes, et sõda poliitikas ei tähenda rahvale head. Poliitikas ei saa kogu aeg sõdida, tuleb leida sõpru. Atonen märkis, et tähtis on paari nädala jooksul sünnitada suure toetusega valitsus, mis peaks vastu kaks aastat. Ta nimetas soome teleajakirjanikule kolme suure tegija – Reformierakonna, Res Publica ja Keskerakonna – kõrval ka Isamaaliitu. Kui pärast Atonenilt küsisin, miks mainis ta suurte hulgas Isamaaliitu, hakkas Atonen naerma ning ütles: „Viisakusest." Ja kadus.
Ene Ergma tunnistas Kesknädalale, et kindlustunne taas Riigikogu esimeheks saada tuli alles hommikul pärast Reformierakonna otsust. Temagi kinnitas, et sel kõrgel ametikohal peab esimehe taga olema suur erakond, mitte aga mingi väike grupike.
Aseesimeeste hääletusel said Andres Lipstok ja Toomas Varek kumbki 34 häält. Jällegi sosistati kuluaarides, et Res Publica andis sõlmitud leppe kohaselt oma 28 häälest 15 reformierakondlasele ja 13 keskile. Kergendustundega tõdeti juba hiljem, et kõik hääled pidasid.
Järgnes kordushääletus, Lipstokist sai Riigikogu esimene aseesimees. Löödud rahvaliitlased, sotsid ja isamaaliitlased enam ei hääletanud.
Hiljem pöördus Peeter Kreitzberg Toomas Vareki poole palvega, et ta saaks lihavõttepühade ajal välja kolides veel Mersut kasutada.
See kevad tuli mõlemale mehele tõepoolest teistmoodi ...

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)