Mart Helme: „Oleme suletud seisus."

Helme sõnul on Eesti ja Vene opositsiooni raske võrrelda, sest need on kvantitatiivselt nii erinevad. Ta meenutas alguseks endise presidendi Boriss Jeltsini valitsemisaega, mis lõppes kaosega. 1998. aastal toimusid rublakriis ja pankade pankrotid. Suures osas hävis keskklass, mis vaevu oli tekkinud. Helme sõnul tõmbasid erinevad huvigrupid tekki enda peale, ja riik oli lagunemise äärel. Tol ajal olid Venemaal sõjavägi ja julgeolekuorganid ainsana enam-vähem terviklikena säilinud, nentis Helme.

Seejärel toimus aga võimuvahetus, mille tulemusel sai uueks presidendiks Vladimir Putin. Võimuvertikaal muutus, ja nüüd ei räägi keegi enam Venemaa lagunemisest, märkis Helme. Praegune Venemaa võimuvertikaal kujunes Helme sõnul vältimatuste ja paratamatuste sunnil. Venemaa opositsiooni nimetas ta kirjuks nähtuseks, millel ühtset juhti ei ole.

Helme väitis ettekandes, et ei jaga hinnanguid, mille kohaselt ootab Venemaad ees võimuvahetus. „Venemaa on tõusnud jalgele ja taastanud autoriteedi rahvusvahelistes suhetes," märkis suursaadik.

Helme sõnul usuvad venelased, et suudavad grupina välisvaenlastele vastu astuda. Seda tõestasid Teine maailmasõda ja ohvriterohked lahingud natsi-Saksamaa vastu. Seevastu eestlased Helme arvates ei usu, et suudavad grupina välisvaenlasele vastu astuda. Tema sõnul ajalugu on õpetanud eestlasi keerulisel ajal peitu pugema. Nii Liivi sõja kui ka Põhjasõja ajal väga suur osa eestlastest tapeti. Eestlastega on nii, et igaüks proovib oma asja ajada, väitis Helme. Välditakse suuri inimkooslusi, sest mida suurem on inimgrupp, seda jälitatavam ta olevat.

Eesti poliitikast kõneldes ütles Helme, et meil algas juba 1990. aastatel nn teerullipoliitika. Toimusid Iisraeli relvatehing, rublaafäär jt skandaalid, kuid midagi sellest ei muutunud.

Helme nimetas 1990. aastate Eesti meediat vabamaks kui praegust, sest meediaturule ei olnud siis veel Lääne peremehi saabunud. Praegu aga, kui ükskõik millisest kanalist uudiseid kuulata, räägivad need kõik enam-vähem ikka ühest ja samast asjast ühes ja samas tonaalsuses. Helme sõnul oleme sattunud suletud seisu.

Tema sõnul pandi 2011. aasta Riigikogu valimiste järel paika võimuvertikaal, mis välistab võimude lahususe ja ignoreerib avalikku arvamust. Kõike viiakse jõuga läbi ja toimub sundparteistamine.

Helme võrdles Eesti praegust seisundit kõrges palavikus oleva haige omaga - kui palavik taandub, siis on lootust tervenemisele. Sama võib juhtuda ka Eestiga, märkis kõneleja lõpetuseks.

Lisaks Mart Helmele esinesid õhtukoolis ettekandega Riigikogu liige Yana Toom ja Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvart.

Järgmine kooliõhtu on 15. novembril ja käsitletakse e-valimisi.

INDREK VEISERIK

Jaga |