Riiklik autasu Taavi Rõivasele – milleks küll?

Autasustamisega võinuks leppida, kui ta tõesti olekski pensionile läinud, aga Taavi on ju noor mees. Kui ennast parandab, võib veel midagi ehk ka ära teha. Vähemalt teoreetiliselt ei saa Taavit veel maha kanda ja hinnaalandust teha.

Aga selle autasuga tehti talle liiga! Sest anti märku: oled nii vilets vend, et ega sa enam millekski ei kõlba. Säh, võta oma aumärk ja ära enam suuri poisse tülita!

Kui hakata mõtlema, kas Taavi tegelikult oli oma autasu väärt, siis vastus on: EI! Ma ei räägi ainult Reformierakonna igasugustest jamadest, mis Taavi juhtimisel kinni mätsiti; alates Autorollost kuni Tallinna Sadama ja uute parvlaevade saagani. Lisandub veel kõrge kuuse otsast sülitamine Euroopa Komisjoni peale Estonian Airi juhtumi puhul. Ja ehkki paljud asjad olid likku pandud juba enne Taavi tulekut, oleks ta võinud tõhusalt kõikidele jamadele pidurit tõmmata. Õigemini, see oleks olnudki tema tööülesanne, aga ta ei saanud sellega hakkama.

Mille eest siis autasu? Kas ka selle eest, et eiras sundüürnike õigustatud nõudmisi saada riigi poolt tekitatud ülekohtu eest kompensatsiooni? Või korruptsioonihõngulise Arsenali-keskuse eest? Või maksumaksja raha eduka kulutamise eest igat liiki õhusõidukite rentimisel? Või selle eest, et otsustas Tallinna TV välja visata valitsuse pressikonverentsilt? Või seepärast, et ei pidanud lisaks sundüürnikele inimesteks kedagi, kes pooldas Keskerakonda või ka teiste parteide neid poolehoidjaid, kes polnud oravatega ühel nõul?

HEIKI VEIDEBAUM, Keskerakonna liige Tallinnast

Jaga |