Majandus- ja juhtimisalane täienduskoolitus Eestis

TIIU HAZAK,      31. august 2005


Tähelepanu pööramine elukestvale õppele on seotud kiirete majanduslike, tehnoloogiliste ja sotsiaalsete muutustega.
Elukestev õppimine tegevusena ja kontseptsioonina on muutumas nii indiviidi kui organisatsioonide tasandil majandus-, sotsiaal- ja hariduspoliitika lahutamatuks osaks.

Eesti ühinemine Euroopa Liiduga on suurendanud oluliselt täienduskoolituse vajadust.
Järgnevad soovitused on koostatud täiskasvanute täienduskursustel osalenute hulgas läbi viidud uurimistulemusi ja Elukestva Õppimise Memorandumi soovitusi silmas pidades.

Koolivajaduste väljaselgitamine
Seni, kuni Eestis ei ole loodud nõuande- ja juhendamisteenistust täienduskoolituse koordineerimiseks ja koolitusvajaduste väljaselgitamiseks, võiks kohalike omavalitsuste haridusametites luua töökohad inimestele, kes vastutavad elukestva õppe ja täiskasvanuhariduse edendamise eest oma piirkonnas. Nimetatud töötajad võiksid täita järgmisi ülesandeid:
- viia läbi uuringuid täienduskoolituse vajaduste väljaselgitamiseks;
- olla kursis kõigi koolitusettevõtete pakutavate kursuste ja õppekavadega;
- pakkuda omapoolset nõu ning abi koolitusfirmade valikul.
Koolituse soovijad säästaksid aega ja neil oleks kergem otsustada, kui informatsiooni koolitusfirmade, õppekavade ja koolitusprogrammide kohta saaks ühest, selleks spetsiaalselt loodud nõustamiskeskusest. Seni, kuni nõuande ja juhendamisteenistust ei ole, võiks informatsiooniallikaks Eestis tegutsevate koolitusfirmade kohta olla võimalikult täiuslik internetiportaal.

Koolitusturg linnas ja maal
Suurlinnadesse koondunud koolitusturg on kahtlemata kasuks suurlinna arengule, kuid pidades silmas Eestit kui ühtset tervikut, tuleks koolitust arendada ka teistes piirkondades. Ääremaadel toimub koolitus sageli juhuslikult või pealiskaudselt ega jõua kõigini, kes seda vajavad, mille tulemusena pidurdub regionaalne areng.
Arvestades tegelikku olukorda Eesti erinevates piirkondades, tuleks avada internetipunkte kõikjal Eestis, eriti aga väiksemates maakondades koos garanteeritud professionaalse nõustamisega.

Virtuaalõpe säästab aega ja raha
Virtuaalõpe kogub üha rohkem populaarsust, pakkudes uudseid lahendusi, kuidas korraldada koolitust, ilma et töötajad peaksid tavakeskkonnast lahkuma. E-õpe on üks võimalikest täienduskoolituse vormidest.
E-õppe kõige suurem eelis on sõltumatus aegruumist. Peale selle pakub veebiõpe lihtsat juurdepääsu hästi kujundatud virtuaalsetele materjalidele. E-õppe keskkonnas saab õppija suhelda nii kaasõpilaste kui ka koolitajaga, konspekteerida ja kommenteerida ning seda talle sobival ajal. Samuti on võimalus rohkem tähelepanu pöörata sellele osale, mis on õppijale uus, huvitav ja vajalik. E-õpe hoiab kokku nii raha, aega kui ruume.

Kust saada täienduskoolituseks raha
Rahapuuduse lahenduseks võiks olla investeeringute parem planeerimine. Summad täienduskoolituseks tuleks ette näha juba eelarves ning nende kasutamine tuleks muuta läbinähtavaks. Kõik investeeringud õppimisele tuleks vabastada maksudest.
Kaaluda võiks Täienduskoolituse Fondi loomist, kuhu võiksid investeerida kõik Eesti toetajad/sponsorid kui ka Euroopa Liidu fondid.
Rohkem tähelepanu tuleks pöörata lektorite andragoogilisele ettevalmistusele ning organiseerida nendele vastavasisulisi kursusi. Olulisemat tähelepanu tuleks pöörata kaasaegsete õppevahendite kasutamisele, korrektsetele infomaterjalidele ja soojadele ning hästi valgustatud ruumidele.

Täienduskoolituse kursuste ülesehitus
Kursused tuleks üles ehitada moodulitena, mis loovad õppijatele suuremad valikuvõimalused täiuslikumate ja neile vajalike moodulite ostmisel.
Oleks tarvis luua ühtne standardiseeritud punktiarvestuse süsteem, mis tähendab seda, et ühes haridusasutuses mooduli eest saadud akadeemilisi arvestuspunkte arvestatakse ka teises haridusasutuses.
Lisaks põhioskustele ja -teadmistele tuleks arendada üldoskusi ja -teadmisi ning inimest kui isiksust. Üldoskused ja -teadmised täiendaksid ja laiendaksid põhioskusi ning annaksid kindlasti eelistusi töölevõtmisel.
Kahjuks ei ole tööandjad veel valmis kinni maksma oma töötajate üldoskuste ja -teadmistealast koolitust.

Võõrkeele oskus, arvutikasutus ja konkurents
Seoses astumisega Euroopa Liitu tuleks eriti rõhutada võõrkeelte oskuse vajadust, mis peaks vastama vähemalt keelte oskustaseme keskmisele astmele.
Sama tähtsaks tuleks pidada ka arvuti kasutamise oskuste täiustamist ja laiendamist. Oleks vaja tunda tekstitöötlust, tabelitöötlust, arvutigraafikat, andmebaase ja internetti.
Kohalikud võimuorganid peaksid mõistma, et hästi koolitatud, heade teadmiste ja oskustega inimesed on tunduvalt kasulikumad kui sotsiaaltoetuse maksmine töötutele.
Seda arvestades tuleks tagada kõigile huvitatuile ligipääs kvaliteetsele täienduskoolitusele ja vajadusel nõustamisele. Tõsi on, et konkurentsis püsimine ja tööga kindlustatus sõltub suurel määral tööalasest kompetentsusest ja kompetentsena püsimisest.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)