Mõtted, mis olid valimiste eel

Linda,      23. aprill 2003


Kümme aastat kannatust ja valet
kümme aastat, küllalt pikk on aeg…
Liiga palju Eestimaal on tehtud alet
maha põletatud tema põlve eluvaev.

"Mõõdukas" ja "Isamaa" kui fööniks
end esitlema tõusis tema seest,
aatelised mõtted, tühi sõnamulin,
peagi kukkus kolinaga ämbrisse.

Reformimeeste kukrud üsna suured,
need mehed rehkendavad miljoneis,
kolme astet tulumaksu juures -
üle mõistuse neil igal juhul käib.

Kelle koolis käisid, uljas Meelis,
kelle raha eest sa lõunat sõid?
Pedagoogi diplom taskus, asi seegi,
demagoogiks ometigi jäid.

Mida hakkab silma praegu Valgas,
reklaamib siin end Atonen:
kus siin on need ülipalgad,
kust saaks tööd ka vähemröövel vend?

Kaltsupoeke igal tänavanurgal,
koerahaisu täis on tema linn.
Endisaegse Valga tööstushulgast
hingitsemas mingi asurkond.

Kaunistuseks lisat´linnapilti
üliinimeste jõulised ideed,
vahet pole, kes on nemad
või omaaegsed suurte juhtide portreed.

Rec Publica kui pisihundu
on õppust võtmas isahundi käest.
Kus kasvasite kulla hundikutsud,
mis on see uus poliitikaareen?

Nii palju alandust ja jõhkrat võimu,
ei ole vanem põlvkond varem kuulnud eal
ja valimistel küll teil loota oleks liiast,
et hääle annaksin ma hundikarja heaks.

Mul lohutus on siiski suur ja siiras,
et ajalooks kord teie põlvkond saab.
Ja see, et teil ei ole loota iial
kõikvähematki ausust kodumaal.

Keskerakonnale ma hääle kingin
kui annab võimaluse mul avaldada meelt,
ja koha, kus kokku saaksid inimeste ringid,
kes sandikroonisid ei korja riigi käest.

Vaid nõuaks iseenda eluõigust
sest häbeneda pole miski eest:
ma nõuan pensioni, millest
ma jõuaks maksta ise tassi kohvi eest.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)