Sellist "avalikkust" me ei tahtnud

TARMU TAMMERK,      29. märts 2006


/Samal teemal: "Olukorrast riigis: Anvar Samost elab Eesti Raadioseraelu." Kn 22.03.2006/

Andmekaitse Inspektsioon tõlgendab imelikult avaliku teabe seadust riigiraadio kaasautori honorari avalikustamisel. Nimelt leiab Andmekaitse Inspektsioon, et avalik-õiguslik (ehk siis riigi rahaga tehtav) Eesti Raadio ei pea avalikustama mittekoosseisulise autori töötasu.
Äkki ongi "juriidiliselt kõik korrektne"!? Kindlasti pole aga korrektne see, et avaliku teabe seadus ei võimalda maksumaksjal teada saada, kuhu riigi raha läheb. Mitte sellist avaliku teabe seadust ei tahtnud me, kui seaduse ideega seitse aastat tagasi välja tuldud sai!
Järelikult on meie paljukiidetud avaliku teabe seadus selles lõigus puudulik ning vajab muutmist.

Ühe lausega öeldes on avaliku teabe seaduse mõte järgnevas: inimesed peavad saama teada, kuhu kulub riigi raha. Et lõppeksid ära igasugused „sabadega" lisatasud ja xx-palgakategooriad, mille sisust teavad vaid asjassepühendatud ametnikud ise. Kui osalesin avaliku teabe seaduse väljatöötamise algrühmas, oli üks ettepanek järgmine: tuleb koostada kodaniku käsiraamat, kus on lühidalt kirjas, kuidas inimene avalikku teavet kätte saab. Andmekaitse Inspektsiooni vaideotsust Eesti Raadio keeldumise kohta infot välja anda tuleb aga lugeda koos juristiga, või koguni kahega.
Antud kaasuse puhul pole mingit suurt sisulist vahet sellega, kui mõni ettevõte punnib vastu riigilt saadud raha avalikustamisele, viidates ärisaladusele või intellektuaalse omandi kaitsele. Tulemus on, et avalikku teavet ei saa, ja kõik.
Iroonilise krooni paneb loole pähe asjaolu, et ajakirjanik, kelle tasu Kesknädal on asunud välja õngitsema, ei ole oma esinemistes mitte sugugi riigilt raha saajate tasude avalikustamise vastu. Soovisaate tegija või tavareporteri puhul ei olekski see küsimus ilmselt avalik-õigusliku raadiojaama ees taldrikul.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (6)