Iraani praegune president tahtis 20 aastat tagasi Eestisse tulla

Väliskomisjon sai vastava sõnumi toonaselt Riigikogu asejuhatajalt Edgar Savisaarelt, kes tundis huvi: mida vastata? Väliskomisjoni juhtis toona elus esimest korda välispoliitikaga kokku puutunud möödunud aasta jaanuaris meie seast lahkunud Vello Saatpalu (Mõõdukad ehk tänased sotsid), kelle otsused sellest tulenevalt olid ettearvamatud. Juhtumisi said Riigikogu ja valitsus kohe kaela „Välismaalaste seaduse" põhjustatud rahvusvahelise kriisi, mis lihtsalt välistas suurriikide ebasoosingus olevate riikide ja nende juhttegelastega lävimise.

Ei toetanud Ahmadinejadi

Täna on aga seis säärane, et Iraan on kõigest kolme kuuga märgatavalt parandanud oma suhteid suurriikidega, ja kõik see on seotud 3. augustil ametisse astunud uue Iraani presidendi Hassan Rouhaniga. Ehk siis - tegemist on just sama mehega, kes tahtis Eestit väisata 20 aastat tagasi.

Äsja 65-aastaseks saanud Hassan Rouhani, kes pärineb vürtspoodniku perest, istus šahhivõimu ajal üle 20 korra kinni ja õppis ajatolla Homeiniga seostatavas kuulsas Qumi seminaris. Seejärel tudeeris ta juurat Teherani ülikoolis, kuid kaitses oma PhD 1999. aastal Šotimaal Glasgow Caldedonian University's teemal „Islami seadusandlik võim Iraani kogemuste põhjal". On kindel, et Rouhani teemat valdas, sest aastatel 1992-2000 oli ta Iraani parlamendi asejuhataja ja ühtaegu ka selle välis- ja julgeolekukomisjoni esimees. Veelgi varem, 1989. aastal nimetati ta Rahvusliku Julgeolekunõukogu sekretäriks, kellena juhtis ka Iraani tuumaprogrammi-alaseid kõnelusi Lääne suurriikidega. Ta tõmbus juhtivatelt kohtadelt tagasi kohe, kui Iraani presidendiks valiti 2005. aastal oma konfrontatsioonipoliitika poolest kurikuulsaks saanud Mahmoud Ahmadinejad. Avalikkuse ja maailmaga lävimise areeniks sai Rouhani enda 1991. aastal asutatud Strateegiliste Uuringute Keskus, mille veebileht on üks autoriteetsemaid allikaid Iraani sise- ja välispoliitikast.

Suhted Läänega paranemas

Kuna islamirevolutsiooni-järgset Iraani on kordamööda juhtinud marurahvuslased ja mõõdukad (enne Rouhanit 1997-2005), siis pole juhus, et 14. juunil 2013 toimunud presidendivalimistel Rouhani lubas (tal lubati lubada!!) reforme, kodanike õiguste suurendamist ja vastuseisu lõpetamist muu maailmaga. Kohe pärast mäekõrgust valimisvõitu nimetas Rouhani oma asepresidendiks naispoliitik Elham Aminzade ja ka välisministeeriumi kõneisikuks on nüüd naine Marzieh Afkham. Märtsis 2012 valitud parlamendis on - nagu eelmiseski - oma naisfraktsioon. Rouhani kõne ÜRO Peaassambleel oli võrreldes tema eelkäija omaga märksa leplikumas toonis ja selles isegi märgati kiitust USA suhtes.

Obama isegi helistas Rouhanile, ning pärast seda oli tee suhete normaliseerimiseks avatud. See vormistati 22. novembril nn. Iraani tuumaprogrammi-alase kokkuleppega kuue suurriigi, Euroopa Liidu ja Iraani vahel. Ehkki kokkulepitu sisu täpsustamine alles käib, on pinged maailma selles piirkonnas alanenud. Kuna Europarlamendi esimene delegatsioon on juba Iraanis, siis ilmselt on varsti käes väikeriikide kord hakata suurriikide sabas edendama suhteid Iraaniga.

Miks ei võiks selles esirinnas olla Eesti, andes märku, et tänase Iraani presidendi 20 aasta tagune küllatulekusoov on siinmail veel meeles?

TOOMAS ALATALU

Toimetuselt: Eesti meedia on kaks kuud vältinud selle artikli avaldamist ja nüüd jääb üle tõdeda, et lätlased jõudsid Obama välispoliitilise liini järgimises meist ette - 17. jaanuaril peetud Riia Euroopa kultuuripealinnaks saamise pidustustel oli Leedu presidendi, Eesti ja Rootsi parlamendijuhtide, Luksemburgi peaministri kõrval aukülaliseks ka Iraani asepresident Mohammad-Ali Najafi.

[fotoallkiri]

LÄÄNEGA SUHTLEJA: Eesti lükkas Iraani tollase parlamendi asespiikri Hassan Rouhani küllatulekusoovi 1993. aastal tagasi. Tänaseks on pinged Iraani ja Lääne vahel alanenud just tänu Rouhanile, kellest vahepeal on saanud Iraani president.

Jaga |