ATS – riigi vähendamise ja kärpimise seadus

1996. aastal avaliku teenistuse seaduse (lühendatult ATS) esimest varianti tehes lähtuti põhimõttest, et inimesed, kes avalikku võimu teostavad, peavad olema kõigist kõige paremad. Nad peavad omama kompetentsi, pädevust, oskusi, head haridust, olema oma riigile lojaalsed. Riik väärtustas selliseid töötajaid, kindlustades nad sotsiaalsete garantiidega, nagu näiteks  suuremad koondamishüvitised, suurem pension, pikem puhkus ja ka teenistusstaažist tulenev lisapuhkus. Samas võeti neilt ära õigus palga ning töötingimuste üle kaubelda ja streikida.

Tagatised kaovad, aga streikida ei tohi!

Uue seaduse järgi ametnike arv väheneb, kindlust andvad sotsiaalsed tagatised kaovad. Kuid streigipiirang jääb kehtima.

Paistab, et riik arvestab ainult omapoolsete huvidega. Tegemist on järjekordse kärpimise ja odavuse eelnõuga. Riigiametnikest püütakse viimastel aastatel jätta mulje, justkui oleks nad mingi kõrgepalgaline privilegeeritud seltskond, kes elab teiste arvel. Kui võtame kantslerid või teised kõrged ametnikud, siis nemad on äärmiselt hästi tasutud ja hüvedega kaetud. Ja sellele kõrgseltskonnale – poliitilistele maavanematele ja kantsleritele säilib ka uue seaduse järgi lausa kuuekuuline koondamishüvitis. Samas väikeametniku koondamisraha jääb vaid ühe kuupalga tasemele.

Lihtsa teenistuja palk on alati väike olnud, ent viimastel aastatel on nende teenistus oluliselt vähenenud. Võib kindlalt väita, et need inimesed on praegu alatasustatud ja alamotiveeritud. Võtame või vallad, väikelinnad, maavalitsused. Aastaid aetud kärpepoliitika on vallad poolsurnuks kägistanud, vallatöötajate palgad on praegugi masuaegsed. Ikka veel tuleb töötajatel olla nädalaid palgata puhkusel, sest eelarved on vähenenud. Endiselt koondatakse ametnikke. Ja kui me nüüd need vähesedki sotsiaalsed garantiid kaotame, aga jätame kehtima täieliku streigipiirangu, mis tähendab, et töötajad ei saa ka oma igapäevaste õiguste ja palga eest võidelda, sest neil puuduvad lepinguõigused, siis on tegemist järjekordse ülekohtuga oma rahva suhtes.

Riik võib palku ühepoolselt vähendada

Ka Rahvusvaheline Tööorganisatsioon (ILO) näeb probleemi sellises totaalses streigipiirangus. See piirang võiks ehk jääda vaid otseselt riigivõimu teostavatele inimestele, sedagi vaid võimalusena, mitte keeluna.

Ma ei mõista, millist ohtu kujutab endast tavaline ametnik. Miks pole tal õigust seista oma palga ja tööõiguste eest? Kas tõesti see ametnikunääpsuke seal arvuti taga tähendab ohtu meie julgeolekule? Ja pole mõtet seaduse autoril luisata, nagu siiski väheneks streigipiirangutega inimeste arv. See on eksitav! Streigipiirang väheneb vaid neile, kes arvatakse avaliku teenistuja staatusest välja ja kellest saab edaspidi töölepingu alusel töötaja.

Meil kõigil on hästi meeles, kuidas töölepinguseadusega uskumatult kärbiti töötajate õigusi. Nüüd tehakse sedasama avalike teenistujatega. Täiesti lubamatu, et seadus annab asutusele võimaluse töötaja palka eelarve vähenemise puhul ühepoolselt langetada ja et palka ei pea uuesti tõstma isegi siis, kui põhjused alandamiseks on kadunud ehk kui palgafond kasvab. Uskumatu, et selline säte kirjutati seadusesse 21-aastases Eesti Vabariigis!

Kas omariikluse mõttetu lõbu?

Pole midagi imestada, et riik, kus järjekindlalt võetakse Reformierakonna ja IRLi juhtimisel ning heakskiidul vastu tööinimesi ahistavaid seadusi, jookseb rahvast tühjaks. Inimesed ei saa enam oma riiki uskuda. Kui nad võetakse tööle ühtedel tingimustel, aga siis öeldakse, et need palgad ja tagatised ühel päeval enam ei kehti, on tegemist petmisega. Kas õigusliku ootuse ja õiguskindluse põhimõttest on siis üldse veel mõtet rääkida?

Laulva revolutsiooni ja iseseisvuse taastamise ajal oli inimestel lootus paremale tulevikule. Pärast seda oleme kaotanud üle veerandi miljoni elaniku, ja seda paljuski just selliste seaduste pärast nagu käesolev ATS.

Tartu Ülikooli professor Raul Eamets ja Tallinna Tehnikaülikooli professor Rainer Kattel: „Erasektoris tegutsevatel inimestel on sageli arusaam, et Eestis on avalik sektor liiga suur, ametnikke on liiga palju. See on liiga mehaaniline lähenemine. Riigi tegutsemist pelgalt kuluefektiivsusega mõõta ei ole mitte ainult lühinägelik, vaid ka hukatuslik. Üksikuid numbreid fetišeerides jõuame ruttu selleni, et omariiklus on suhteliselt mõttetu lõbu.“

Tarku mehi tasuks uskuda, kuid valitsuskoalitsiooni seaduseloojad pole selle tõega enam ammu arvestanud. Kahju! Uue ATSiga vähendab riik ennast järjekordselt. Samamoodi edasi astudes võimegi varsti jõuda omariikluse mõttetu lõbuni.

Praegu vähendame ametnikkonda ja kärbime kulusid. Kaugemas perspektiivis võiksid aga nüüdsed suuremad kulud kaasa tuua hoopis uue tõusu ja suuremad tulud.

Marika Tuus-Laul, Riigikogu liige, Keskerakond

Riigikogu ametlik pressiteade avaliku teenistuse seaduse vastuvõtmisest:

„57 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud avaliku teenistuse seadus (193 SE).

Uus avaliku teenistuse seadus ajakohastab Eesti avaliku teenistuse korraldust ning sätestab ametniku õigusliku seisundi. Luuakse eeldused lihtsa, selge ja efektiivse ametnike hindamise süsteemi tekkimiseks, samuti muudetakse palgasüsteem läbipaistvamaks ja õiglasemaks, mis võtab arvesse tööturgu, isiku vastutust ja konkurentsivõimelisust. Seadus vähendab ametnike sotsiaalseid tagatisi: kaotatakse ära ametnike lisapuhkus ja puhkuse pikkuseks kehtestatakse 35 kalendripäeva. Samuti vähenevad koondamisega ette nähtud etteteatamise tähtajad. Seaduse kohaselt on avaliku teenistuse eest vastutavaks institutsiooniks rahandusministeerium. Seaduse vastu hääletas 36 Riigikogu liiget. Seadus jõustub põhiosas 2013. aasta 1. aprillil.“

Toobal: uus seadus on kohati ebaselge

Keskfraktsiooni liige Priit Toobal märkis, et uus avaliku teenistuse seadus jäi siiski olulistes osades ebaselgeks ning seepärast ei andnud Keskerakond sellele poolthääli.

„Peamise probleemina ei sätesta uus seadus piisava täpsusega, kes jäävad seaduse rakendamisel ametnikeks ning kes teevad edaspidi tööd töölepingu seaduse alusel. Seadusesse võib kirjutada mitmeid õigusi ja hüvesid või neid kärpida, kuid kui on ebaselge, keda seadus reguleerima hakkab, siis on need teisejärgulised. „Lisaks toob uue seaduse rakendamine kaasa kulutusi, mida kohalikele omavalitsustele ei kompenseerita. Keskerakond tegi seaduseelnõusse parandusettepaneku, mille kohaselt tulnuks omavalitsustele tekkinud lisakulutused katta riigi poolt, paraku seda ettepanekut ei valitsuskoalitsioon ega Sotsiaaldemokraatlik erakond ei toetanud,“ selgitas Toobal. Tema sõnul on ebaõiglane ka see, et seadus võimaldab ametnike palka ühepoolselt vähendada. „Ei saa olla nii, et tööandjal on õigus vaid omalt poolt töötasu vähendada, vähendamata tööülesandeid või tööaega. See on ametniku suhtes ebaõiglane,“ pahandas Toobal.

„Tähelepanuta ei tohi jätta ka seda, et kui seadus ise jõustub alles 2013. aasta aprillist, siis koondamist lihtsustav ja ametnikele kahjulikum säte juba seaduse allkirjastamisest. Miks seadusesätet kiirkorras rakendada? Kas valitsuskoalitsioon plaanib veel sel aastal suuremat ametnike koondamislainet?“ küsis Toobal.

„Avaliku teenistuse seaduse hääletus näitas veel ka seda, et nn „aknaalused“ saadikud käituvad koalitsioonile meelepäraselt ning opositsiooniga pole neil enam midagi tegemist,“ lisas Riigikogu põhiseaduskomisjoni liige Toobal.

Kesknädala toimetuselt: See oli esimene seadus, mille hääletamisel töötasid Keskerakond ja SDE koos, saades seaduse sellisel kujul kehtima hakkamise vastu kokku 36 häält. SDE ja Kesk omavad kahepeale Riigikogus hetkel 40 häält.

Jaga |