Maasikakasvataja ja taksojuht Ly Sarapson: „Tuleb kuldne kesktee leida!“

Hakkaja naine kasvatab kodutalus maasikaid, mõnel päeval nädalas töötab aga Tartus taksojuhina. Loomult küll tagasihoidlik, oskab ta oma arvamustega paika panna erinevaid ühiskonnaelu valuküsimusi.

Ly Sarapson paneb kevadeti kasvama üle 5000 maasikataime. „Tegelikult on seda ettevõtlusega tegelemiseks mõneti vähe. Kasvatan maasikaid kolmandat aastat. Esimesel aastal jäid kulud ja tulud nulli, hiljem pole miinusesse jäänud. Põhiliselt müüme maasikaid kodust. Nõudlus on suur – marjad on saanud enne otsa kui nõudlus.“

Maasikasortidest on eelistatud Hollandis aretatud „Polka”, mille taimed ilusti kasvama lähevad ja marjad transportimist hästi kannatavad. Maasikatalutööd on seni suudetud oma perega ära teha.

„Põllumajanduses tuleb mitmeid variante proovida. Möödunudaastane kartulisaak hävines täielikult. Maasikad jõudsime aga ikka enne vihmaperioodi ära koristada,“ põhjendab perenaine just selle põllukultuuri kasuks otsustamist.

Keeri külas paiknev Uue-Kalda talu sai Ly Sarapsonile ja tema perele koduks 2006. aasta jaanuaris.

Põllupidamishuvi pärineb vanematekodust

Huvi põllumajanduse vastu sai alguse Võrumaal asuvast kodutalust, kus vanemad veiseid ja põrsaid kasvatasid. 1997. aastal lõpetas Ly Vana-Antsla kutsekooli, kus sai teadmisi-oskusi taimekasvatusest ja loomakasvatusest, aga ka iluaiandusest.

„Põllumees on ju põline rikas. Ühe, teise või kolmanda võimaluse majanduslikuks toimetulemiseks leiab ta ikka. Kui on maad, on mõttekas ikka võimalikult suurelt toimetada. Mõnele maainimesele võib aga põhiliseks või alternatiivseks ettevõtlusviisiks olla hoopis turism. Usun, et kellel mõistust ja tahtmist ja kes end vähegi liigutab, see suudab maal ikka hakkama saada. Tulemuslikuks Eesti asja ajamiseks oleks vaja, et riik ja rahvas teineteisele võimalikult jõudsalt toeks oleks. Vastastikuses koostöös tasuks leida kuldne kesktee,“ arutleb Ly.

Köögiviljade ja puuviljade sissevedamisse välismaalt suhtub Ly Sarapson kriitiliselt. „Need, kes seda vahendust teevad, rikuvad turgu,“ märgib ta.

Taksojuhil olgu ka psühholoogioskusi

Nädalavahetusel ja vahel ka tööpäevadel töötab Ly Sarapson Tartus taksojuhina. Eelnevalt tuli käia taksojuhtide kursustel. „Volkswageniga, mis igati kvaliteetne auto, olen sõidutanud kliente Tartust erinevatesse Eestimaa paikadesse, millest praegu kaugeim Haapsalu.“

Teel räägitakse igasuguseid jutte. Taksojuht peab olema tähelepanelik kuulaja, omama ka psühholoogilist vaistu ja oskusi vajadusel omagi arvamust avaldada ja keerulisemad olukorrad (näiteks „liiga lähedaseks“ kippuvad kliendid) kindlameelselt lahendada.

Autojuhina häirib Lyd madal liikluskultuur. „Tähelepanu ja kaasliiklejaga arvestamine on nagu kuhugi kadunud. Pooldan karme karistusi joobes juhtidele. Samas usun, et ainult keeldude ja piirangutega liigset alkoholilembelisust välja ei ravi. Paljude inimeste jaoks on keelatud vili eriti magus.“

Peres kolm poega

Ly kaasa töötab kraanajuhina. Nende peres on kolm koolipoissi: Marko õpib Tartu Kutsehariduskeskuses, Mihkel Nõo põhikooli seitsmendas ja Martin neljandas klassis. Nooremate poiste hobiks on tegelemine mootorratastega. Kodu lähedal on sobiv territoorium krossisõidu harrastamiseks.

„Läksin tööle, kui lapsed päris väikesed olid. Vanematel peab aga olema võimalus ja kohustus ennast võimalikult palju lastele pühendada. Mul juba poisid suureks kasvanud ja kasvamas, mistõttu ei tea öelda, milline on lastetoetuse suurenemise otsene mõju meie perele. Kindlasti on suurem panustamine lastesse Keskerakonna juhitava koalitsiooni hooliv ja väärikas ettevõtmine,“ ütles väikeettevõtjast taluperenaine.

„Laste tugevaks ja terveks kasvamise huvides saab ka kodus palju ära teha. Näiteks meie pere toidulaual on pidevalt aukohal koduaias kasvatatud vitamiinirikas „roheline“. Tarvis on pakkuda lastele võimalust hästi kaua värskes õhus olla. Selleks on mõistagi maal eriti head tingimused,“ lisas ta.

Kui saaks tantsida …

Ly Sarapsoni sõnul peaks Eesti riigijuhid töötama ja pingutama ennekõike selle nimel, et võimalikult palju Eesti inimesi sünnimaal tööd leiaks. „Praegu maksavad ju kümned tuhanded inimesed makse välisriikidesse. See raha läheb Eestile kaduma.”

Huvi ühiskonnaelu vastu on suurendanud kuulumine Keskerakonda, mille liige Ly on üheksandat aastat.

Küsimusele, mida praegusel ajal muude ettevõtmiste kõrvalt veel teha sooviks ja unistaks, vastas tragi Lõuna-Eesti naine nii: „Varases nooruses harrastasin rahvatantsu. Sooviksin nüüdki rohkem tantsida, kuid aega selleks napib.”

„Olen Ly Sarapsoniga mitmedki korrad kokku saanud. Temas on taluperenaise tragidust ja pealehakkamist; seda tarkust, elujõudu ja tahet, mis on võimaldanud Eesti põllumajandusel püsima jääda ka rasketel aegadel. Küllap tõestab heaks taksojuhiks olek ka Ly oskusi ümbritsevat elu vaadata n-ö juhi vaatevinklist. Kui tahad mõnes küsimuses targa naise seisukohta kuulda, tasub ikka Ly üles otsida,“ arvas Riigikogu liige Toomas Paur.

JAAN LUKAS

Jaga |