Reformierakond prügiäris Cleanaway rõõmuks

Allan Alaküla,      09. märts 2005


Res Publica ja Keskerakonna koalitsioonileppe projektis oli lubadus kontrollida prügi hinda. Reformierakonnaga koalitsioonis pole see siiski võimalik.
2003. aasta novembris EMT juhatuse esimehe tööta jäänud Peep Aaviksoo kuulutas toona, et otsib Eestiga seotud rahvusvahelist ametit ning ei välistanud ka Europarlamenti kandideerimist. Äriringkondades kõneldi temast kui võimalikust Cleanaway Balti regiooni juhist. Et selle koha täitis aga rumeenlane Marius Ciprian Lopata, tegi Reformierakond 2004. aasta veebruaris Aaviksoost Tallinna abilinnapea.

Aaviksoo töötab Lopataga Cleanaway rõõmuks

Jõelähtmele 2003. aastal uue euronõuetele vastava prügila rajanud ASi Tallinna Prügila aktsiatest kuulub 65% Cleanaway kontserni ettevõttele Cleanaway Deutschland AG&Co ning 35% Tallinna linnale. Septembris 2004. a valiti erainvestori ettepanekul nõukogu esimeheks linna esindav Aaviksoo. "Kuigi vastavalt aktsionäride lepingule kuulub Tallinna prügila nõukogu esimehe koht Cleanaway esindajale, otsustasime linna suuremaks kaasamiseks teha vastava ettepaneku linna esindajale ning meie rõõmuks abilinnapea Peep Aaviksoo nõustus sellega," kommenteeris Lopata. Olukord, kus erainvestori rõõmuks esindab tema huve linna palgal olev linna esindaja, tekitab aga küsimuse, kuidas on kaitstud linnaelanike huvid?
Esimese asjana pärast prügila nõukogu juhiks saamist hakkas Aaviksoo ajama ladestamishinna tõstmise asja. Linnapea Edgar Savisaar välistas selle võimaluse. Hinnatõusu vastu astus jõuliselt ka linnapea Tõnis Palts. Juba kaks kuud pärast uue koalitsiooni moodustamist, 13. detsembril 2004. a, läks asi nii teravaks, et sellal kui Aaviksoo pidas volikogus pressikonverentsi Tartu maantee ehitamisest, võttis Palts oma kabinetis vastu ajakirjanikud ja rääkis neile Tallinna prügimonopoli tarbijavaenulikkusest. Tartu maantee asemel ilmus Aaviksoo sel õhtul teleuudistesse prügihinnaga.

Kannapööre sortimise vastu
Cleanawayd esindav Aaviksoo leidis seejärel teise viisi eraettevõtte huvide kaitseks. Tänavu jaanuaris muutis volikogu jäätmekäitluseeskirja nii, et jäätmed tuleb sorteerimisele viia siis, kui sortimistehase ja prügila vastuvõtuhinnad on võrdsed. Enne pidi sorteerist läbi käima kogu linna prügi.
Tallinna ainus jäätmete sorteerimisega tegelev ettevõte – Tallinna Jäätmete Sorteerimise Tehas (TJST) – lootis oma kahjumit vähendada koos prügilaga hinda tõstes. Pärast Paltsu pandud hinnapidurit tõstis tehas hinda siiski sõltumatult. Juba märtsi algul pidi aga TJST tunnistama, et veebruariga võrreldes on neil töödeldud prügi hulk vähenenud poole võrra.
Asjatundjad peavad täiesti võimalikuks, et linnast otse Jõelähtmele vuravad prügikoormad kasvatasid Cleanaway käivet ja kasumit kiiremini, kui seda oleks andnud ladestamise hinnatõus. Prügi sorteerimisel väheneb ju selle kogus umbes kolmandiku võrra.
Praeguse seisu jätkudes ootab sorteerimistehast peatne pankrot. Mis tegelikult oleks samuti Cleanaway huvides. Iseseisva ettevõttena on sorteerimistehas ainult kahjumit tootnud. Küll võiks sellest saada kasumiloom samas kontsernis prügilaga, eriti veel siis, kui tehas viia üle prügila territooriumile. Täiesti võimalik, et Cleanawayd esindavad oravad tüürivadki linna kätega praegu sorteerimistehast sihilikult pankroti poole, et see siis panktorivarana prügilaomanikele ümber kantida.
Miks ja kuidas täpselt must kass sorteerimistehase ja oravate vahelt läbi jooksis, pole selge. Reformierakonda kuuluv Heiki Kranich lõi keskkonnaministrina (1999–2003) igati soodsa keskkonna tehasele, mis sai jäätmeloa ning alustas tegevust tema ministriks oleku ajal. Sama liini on hoidnud Villu Reiljan. Võimalik, et oravatele ei sobi enam mingil põhjusel Saurix Petroleum, mille omanikeringi kuulub ka TJST omanik Aleksei Morozov.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (5)