Nädala juubilar EINAR LAIGNA 75

8. juulil 1937 sai ühe mehe jaoks läbi see tunne, mille kirjeldamiseks tuleb mõista suutvale inimesele vaikides pikalt silma vaadata. Einar Laigna oli sündinud ja siia ilma ajutiselt vastu võetud hoopis teistsuguste tunnetega, kui olid tal endal ja mis alguses kindlasti hoopis võõrad ja arusaamatud tundusid. Nende tunnetega tuli harjuda.

Ühe ehtsa inimese elu on midagi, mille elamisega tal tuleb harjuda ja millega ta ei saa harjuda. Elatakse ju imede ajal imede aias, ja üks ime on see, kui paljud ei näe seda imelust. Harjuda tuleb sellega, et sinu ümber on palju lihtsalt mõistetavaid ja samas lihtsalt mõistmatult käituvaid inimesi, kelle omadustega, iseendaks jäädes, ei tohi harjuda. Ja neid inimolevusi ei tohi ka sulle meeldivalt käituma sundida, sest tegelikult suurendaks sund vaid maailmas valitsevat segadust, hirmu, minakeskset vastuhakku ja lipitsevat valet; neile saab olla eeskujuks, ehitades endale laitmatu keha, kuhu mahuks sinu tegelik sisu, nii laitmatu kui vähegi võimalik,. Et mens oleks sana in corpore sano, ning mitte uhkuse pärast, vaid et nii on õige ja eeskujulik. Vaid nii saab sirguda ehtsa inimese terve Mina selle kõige vägevamas ja usaldusväärsemas mõttes; mis siis, et meie poolkoomas ühiskond peab seda imelikuks väärarenguks – ta ei ole meie moodi, ta ei ole meiega... Äkki on ta meie vastu?!

Aga ta on väärikas, ja kas oleks ausust ilma selleta?

Tõeline Mina toitub Meistrite ajatutest, kõigile nähtavatest nähtamatutest Mõtetest ja nende mõtete tagustest saladustest, mille adumine lisab enesele kindlust ning mille mõistmine ja selgitus asub samuti vaikuses ja mõista oskaja silmades nagu veel sündimata igivana Tõde.

Mis on Tõde?

Kas Tõde on õppimine või tundma õppimine? Kas Tõde on see, kuhu ei saa enam lisada või ei saa temast enam midagi ära võtta? Kas me tahame Tõde või tahame, et oleks Tõe moodi?

Decimus Iunius Iuvenalis vastas küsimusele, mida inimene peaks tahtma endale soovida, umbes nii:

Tuleb paluda, et terves kehas oleks terve meel.

Vaprat vaimu paluda, mis ei tunne surmahirmu,

mis viimaseks looduse anniks peab pikka elu,

suudab taluda mis tahes kannatust,

ei andu vihale, ei tunne pimedaid kirgi.

Mis vintsutusi ja herakleslikku tööd peab paremaks

kui rahulolu, söömapeod või idamaa valitseja sulgvoodi.

Kes nii suudab soovida ja püüda oma soovi täita, kulgeb rahulikult ja õiges suunas. Ta ei ole „nendega“. Ta sünnib ja hakkab astuma tuleviku poole, et minna ajalukku. Teda on mõtet järgida, kui sind nakatab õilsusepisik, kuid teda unustades ja oma teel. Ta ei õpeta, aga temaga üheskoos vaikides on võimalik saada targemaks. Ta ei näita suunda, aga sa taipad, kuhu tuleb minna.

Kõigeks selleks tuleb julgeda märgata, et ta on siin, meiega ja, olles üks meist, ei ole meie moodi. Kuidas teda märgata? Ta oskab vaadates näha ja kuulates kuulda.

Palju õnne, Einar Laigna, ikka iga päev!

Juubilari eluloolisi andmeid

Einar Laigna on sündinud 8. juulil 1937 Tallinnas. Eesti vaimulik ja ohvitser, radikaalse traditsionalismi propageerija.

Õppis Nõmmel 27. mittetäielikus keskkoolis. Lõpetas 1957 Tallinna Polütehnikumi. Töötas metallitöölise ja tööõpetuse õpetajana. Töö kõrvalt luges ta teoloogilist ja filosoofilist kirjandust.

1965 astus ta õppima EELK Usuteaduse Instituuti. Ordineeriti 22. juunil 1967 aseõpetajaks ning määrati teenima Varbla Urbanuse kogudust, Karuse Margareeta kogudust ja Hanila Pauluse kogudust.

Lõpetas Usuteaduse Instituudi 1972. Oli 1973–1979 Märjamaa Maarja koguduse õpetaja ning 1981–1983 Ambla Maarja koguduse ja Aegviidu Aleksandri koguduse õpetaja.

Aastatel 1978–1980 õppis ta katoliku kiriku põrandaaluses vaimulikus seminaris. 1980 pühitseti ta katoliku kiriku idariituse preestriks ja oli viis aastat misjonär Armeenias.

1992 õppis ta Vatikanis. Ta on uurinud hilist Rooma impeeriumi, keskaja kultuuri ja kirikuajalugu.

Sõjaväelasena töötas Laigna Kaitseliidus, hiljem Kaitsejõudude Peastaabis. Aastail 1994–1997 oli ta Kaitsejõudude Peastaabi tagalaülem. Ta töötas kuni 2005. aastani Kaitseväe juhataja nõuniku ja peainspektorina. Peainspektori ametis tehti talle 2001. aastal toimunud pildiskandaali ajal uurida Edgar Savisaare pildi tulistamist 1999. aastal Meegomäe lahingukoolis.

1995 sai ta kapteni auastme ja 2000 majori auastme. 31. detsembril 2005 läks ta tegevteenistusest erru kolonelleitnandi auastmes.

Laigna oli 1988. aastal üks Eesti Humanitaarinstituudi asutajaid, õpetades seal   keskaja ajalugu. Lugenud kultuuriloo loenguid Tallinna Ülikoolis, EBSis ja Tallinna Mustpeade majas.

On kirjutanud ja avaldanud luuletusi Einar Laigna-Mühlenbachi nime all.

1992. aasta Riigikogu valimistel kandideeris Laigna Roheliste nimekirjas. 2007. aastast kuulus Rahvaliitu, nüüd kuulub Eesti Konservatiivsesse Rahvaerakonda.

(Andmed Vikipeediast)

Margus Lepa

Jaga |