Keda huvitab demokraatia levik?

Allan Alaküla,      03. mai 2006


Värske Foreign Affairs annab ülevaate, mida arvavad ameeriklased oma riigi välispoliitikast ja president Bushi põhigospelist — demokraatia levitamisest mujal maailmas. Nagu eestimaalastel, on ka ameeriklaste väärtusteskaalal demokraatia taandunud tagumisele kohale.

Mullu juunis tehtud 1000 täisealise ameeriklase küsitlemise tulemusi on võrreldud tänavu jaanuari keskel läbiviidud analoogilise operatsiooniga. Rabav pole niivõrd see, et rahvas valitsust ja seega ka tema aetavat välispoliitikat üha vähem usaldab. 59% küsitletute meelest liiguvad USA suhted muu maailmaga valedes rööbastes, vastupidi arvas ainult 37%.

Avalikkus usub üha vähem, et Washington suudab saavutada oma eesmärke Iraagis, Afganistanis, terrorismi tõkestamises, USA piiride kaitsmises, töökohtade äravoolu peatamises.

Shokk seisneb selles, et ainult 20% ameeriklasi peab väga oluliseks demokraatia levitamist teistesse riikidesse. Toetus „demokraatia levitamisele" on väikseim kõikidest teistest USA välispoliitika deklareeritavatest eesmärkidest. Ka vabariiklaste seas on sellealane toetus vaid 30%.

Tegelikult ongi kõige suurem nihe toimunud just vabariiklaste ja eriti nende religioossema tiiva toetajate seas — nende hulgas, kes käivad tihti kirikus ning on Bushi valitsuse andunud pooldajad.

Samal ajal on huvitav, et 81% küsitletud ameeriklaste meelest peab ülejäänud maailm Ameerikat ikkagi "vabaks ja demokraatlikuks maaks". Tõsi, 74% ameeriklaste hinnangul paistab nende maa välja ülbe ning 63% peab USA-d riiukukeks, keda tuleb karta.
Ameeriklaste arvamuses pole siiski midagi erakordset. Kahjuks pigem isegi vastupidi – uurimistulemused, mida tutvustas Foreign Affairs, meenutavad väga mullu oktoobris Eesti kaitseministeeriumi tellitud Faktumi uuringut.

Ka Eesti elanike väärtusskaalal oli demokraatia arendamine langenud viimasele kohale. Vaid 7% eestimaalaste meelest on demokraatia arendamine asi, millele meie valitsus peaks tähelepanu pöörama.

Eestimaalaste kolm prioriteeti on elatustaseme tõstmine (83%) ning tööpuuduse vähendamine ja turvalisuse tõstmine (mõlemad 58%). Samamoodi rabav on, et isegi hariduse ja kultuuri arengu tagamine on 37 protsendiga keskpärasel positsioonil.

Siit moraal: kui USA või Eesti juhid räägivad demokraatliku riigikorra levitamisest mujal maailmas, siis tuleb tunnistada, et neil puudub selleks omaenese rahvas selge toetus. Kuna demokraatia levitamisega ei esindata oma valijaskonna soove (veel otsemalt öeldes: hääli see ei too), siis peavad selle retoorika varjus toimuvatel tegevustel Iraagis, Valgevenes, Afganistanis ja paljudes kohtades mujal olema muud seletused. Millised, on aga juba teiste kommentaaride teema.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)