Põgus vaade tulevikku

Vello Kekki,      30. juuli 2003


Oleme astunud kurja ajastusse, kus kurjategijad, tihti end seaduse rüüsse maskeerides, endale võimu haarata püüavad
Euroliidu laienemine on tegelikult osa maailma globaalse uuendamise projektist. Uut maailmasüsteemi nimetatakse mondiaalseks ehk ülemaailmseks korraks. Selle korra eesmärgiks on suretada välja rahvusriigid ja viia kogu võim ülemaailmse kapitali (loe: finantsmaffia) kätte. See hõlvamine ei saa toimuda ühekorraga, küll aga järk-järgult. Kõige suurem roll on selles USA-l, kuid kõrvale jääda ei saa ka Euroopa ega teised maakera piirkonnad. Enamust riike ei allutata mitte sõjaga, vaid teisiti. Piiblis on öeldud: "Sest Jumal on neile andnud südamesse teha tema nõu järele ja heita ühte nõusse ning anda oma kuninglik valitsus metsalise kätte" (Ilmutuse 17:17). Ma kujutan maailmavalitsusliku metsalise ilmumist ette üsna lihtsalt: ülemaailmne finantseliit ühitab oma soovid illuminaatliku salaorganisatsiooni võimuambitsioonidega ja mingi suur ülemaailmne organisatsioon, näiteks ÜRO, legaliseerib selle võimu.

Euroliidu tulevase tsentraliseerimise kavasid püütakse vägisi hoida saladuses ja kui neist midagi välja imbub, siis seda interpreteeritakse teisiti. Ei ole lootust, et ükski väikeriikidest (eriti vaesemad) saaksid tulevase Euroopa Liidu koosseisus säilitada oma iseotsustamist. Suuremad liikmesriigid ehk tõesti ei kannata liitumise tagajärjel kuigivõrd. Asi on muus, kogu süsteemi äraspidises toimes. Öeldakse, et ameerikalik liberaalsus ja euroopalik solidaarsus vastanduvad. Tegelikult mitte. On nii, et kapitalism ei ole üles ehitatud mitte rikkuste jaotamisele, vaid nende koondumisele. Seda loogikat ei väära ka ükski sotsiaaldemokraatia. Raha, mis sotsiaalsüsteemi kaudu Euroopas ümber jaotatakse, on vähene ning ei peata majanduslikku ja sotsiaalset allakäiku. Veel vähem on sellel tegemist õiglusega. Ja nüüd, kuidas saab meid aidata Euroopa, mis ise on suundumas heaolumaailmast järkjärgulise vaesumise ja getostumise Euroopasse? Tendents, mida ma kirjeldasin, on aga tõsiasi.

Julgen oletada, et praegune liberaalne suund Eesti majanduses jätkub, ehkki veidi pehmemal kujul. Süsteem Euroopa Liidus on raudselt üles ehitatud põhimõttel: aitame teid teie endi raha eest. Ja kui suurem osa meie ettevõtteist ja infrastruktuurist on rahvusvaheliste firmade kontrolli all, millisest iseseisvusest me siis räägime? Ei ole saladus: rahavõimu eesmärgiks on kihistada kogu ühiskond kahte klassi, isandateks ja orjadeks. Kahjuks ei jätku tänapäeva maailmas ka tööd järjest rohkematele, vähemalt seda, mida on traditsiooniliselt tööks peetud. Seega suureneb heidikute arv. Kõik see tuleneb vahetult kapitalistliku korra enda loogikast. Ka see, kui inimesed on sunnitud töötama minimaalpalga eest, et üldse midagi teenida, on sõna otseses mõttes orjus. Kokkuvõttes on töötajaskonna suhteline vaesumine ka Euroopa suund, mitte ainult Ameerika oma. Nii Euroopas kui ka mujal toonitatakse üldise tarbimise vähenemist ning tööpoliitika paindlikumaks muutmist (st palkade vähendamine, koondamine). Niisuguse ühtse skeemi peaeesmärgiks on panna alus autoritaarsele majandussüsteemile.

Seega ei ole maailma ja ka Euroopa Liidu tulevik mitte suurem õiglus ja demokraatia, vaid pigem selle ahenemine. Ja sinna astumine võrdub hukkuvale laevale minekuga.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (4)