Kusagil struktuurides on kallutatud jõud

28. veebruar 2007


„Kusagil struktuurides on kallutatud jõud!" laulsid Kanal 2 „ärapanijad" paari kuu eest „Roheliste niitude" viisil ekskeskkonnaministri Villu Reiljani sõnadega. Reiljanit kimbutasid valimiskampaania otsustavas algfaasis kaitsepolitsei ja prokuratuur, kusjuures põhilise tapariistana kasutati Eesti Ekspressi. Kaitseminister Jürgen Ligi „kaitsealgatust", mis tõi avalikuks Tarmo Kõutsile allunud kaitseväes tehtud analüüsid neile olulistest tsivilistidest, sobiks ilmestada sama viisi ja sõnadega. Jälle on tegijaks Eesti Ekspress, jälle kusagilt struktuuridest lähtuvad anonüümsed lekked jpm analoogset. Nii nagu Reiljani puhul, on nüüdki kirjutiste eesmärgiks mitte selguse toomine, vaid segaduse tekitamine ja otste peitmine.

Jürgen Ligi mure Aivar Pohlaku jälituskaebuste pärast on vägagi arusaadav – sellest selgub ju, et ametivälistel eesmärkidel ei alustanud luuret mitte sõjaväelased, vaid EÜS-i grupeering ise. Eesti luureasutuste proportsioone arvestades on loogiline eeldada, et peaaegu olematu sõjaväeluure ei tegelnud EÜS-i kontrolli all olevate ministeeriumiametnike järele nuhkimisega, vaid asi oli hoopis vastupidi: Teabeametit, Kaitsepolitseid ja Presidendi Kantseleid jäägitult kontrolliv EÜS võis vahendeid valimata luurata kaitseväe isepäise ohvitserkonna järele.

Kuigi Reformierakond ja Ligi loodavad naiivselt, et skandaal sööb IRL-i oluliselt kosunud toetust, pole oravad selles siseluuremängus siiski subjekt, vaid on samasuguseks objektiks nagu kõik teisedki erakonnad peale SDE ja IRL-i, mida kontrollib EÜS-i grupeering. Seik, et kantseleis luurajatest ümbritsetud ja isikliku luurekogemusega Toomas Hendrik Ilves ei ole veel pidanud vajalikuks isegi vihjamisi praegu raskelt riikluse alustalasid õõnestavatele kahtlustele reageerida, ütleb palju. Lennart Meri kaaskondlane, akadeemik Mihkel Veiderma kutsus Eesti Päevalehes ilmunud lugejakirjas üles säilitama kaitseväe iseseisvust kaitseministeeriumist – see päästis 1930-ndate aastate lõpul Soome riigi. Vaatamata EÜS-laste rämedale Vene-vastasele retoorikale pole see grupeering Eesti iseseisvuse sõjalisel kindlustamisel enam veenev.



Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (13)