Kiltsi rahvamajas elu käib

November ei ole just kauneim ringisõidukuu. Sellegipoolest lubavad autoaknast mööda vilksatavad panoraamvaated Kesk-Eesti ja Pandivere kõrgustiku aladel aimata kesksuvist ilu. (Või vähemasti seda ihaldada.) Väikesed alevikud, lehmakarjad hüva- ja kurakätt, elumajadel rõõmsavärvilised voodrid ja uued katused. Lisaks laupäevane idüll suitsevate saunakorstendega.

 Oleme novembrihämaral päeval teel Lääne-Virumaale Kiltsi poole. Läbisime Järva-Jaani ja Rakke, kõigest paari kilomeetri ulatusse jääb kurikuulus Vao. Varsti tuleks Väike-Maarja, aga sinna me täna ei lähe. Ime küll, pime aeg, aga Eestimaa on ikka ilus!

Kiltsi jõudes otsime rahvamaja. Küsime teeäärsest poest õiget teeotsa ning tunneme rahvamaja ära tuledes akendest ja uhketest (pärast selgub, et siinsete naiste endi õmmeldud) kardinatest.

Suurde jahedasse hoonesse sisenedes näeme, et meid on oodatud – kõigepealt võtab meid vastu üks järjekordne nüüdisaegne tehnoloogiline imeloom – diiselpuhur, mille kinkis kultuuri soodustamiseks üks kohalik ettevõtja. Selle masinaga parajasti köetakse suurt rahvamaja saali soojemaks. Teise puhuriga köetud kõrvaltoas ootab meid aga kookidega varustatud kohvilaud.

See saal, millest jutt, sai üle Eesti kuulsaks eelmise aasta lõpus. Kohe, kui avame saali ukse, võtab meid lisaks puhuri mürakohinale vastu uhke uus põrand! Kiltsi rahvamaja saali põrand, millest vähemasti mõneks ajaks enne sellekevadisi Riigikogu valimisi sai kuum meediastaar. Sest see põrand on jällegi Eesti elus seotud Edgar Savisaare nimega – ja mida Savisaar puutub, sellest peab ometi üle küla kõllama.

Kiltsi rahvamaja, mis ise on alguse saanud klikeaegsest Eestist ja ehituslikult täiendatud 1950ndatel, püsis aastaid päris väsinud seisus. Eriti hull oli suure saali põrand, mida sõi seen.

Aga nagu ikka, kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähem. Rahvamaja pärast valutasid südant õed Stoltsenid – Siret ja Sigrit.

Sigrit töötab juuksurina Väike-Maarjas, Siret on aga õpetaja nii Kiltsi põhikoolis kui ka Väike-Maarja gümnaasiumis, samuti kuulub ta Väike-Maarja vallavolikogusse.

Sealtsamast volikogust asi susisema hakkaski. Sest seal oli veel üks Siret – Siret Kotka, kellega tuli jutuks, et rahvamaja põranda paranduse võiks tõsisemalt ette võtta. Kuna kohalik vald tõstis abitusest käed üles – raha pole ju! – pöördus tollal Tallinna linnavalitsuses töötanud Siret linnapea Edgar Savisaare poole. Pole teada, kui kaua Savisaar mõtles, igatahes ta ütles: „Teeme ära!“

Kui muidu meie meediale „Teeme ära“ väga meeldib, ja ühele või teisele ära teha samuti meeldib, siis Kiltsi põranda ärategemine kohe üldse ei meeldinud. Küll tegi Savisaar sel moel Kotkale (kes tõesti elab Väike-Maarja valla teises otsas) valimiskampaaniat, küll laristas meer pealinna maksumaksja raha.

„Tallinn aitab!“ – see lubadus oli juba küll mitu aastat vana, aga aitas seegi kord. Igatahes tuli õdede Stoltsenite sõnul pealinnast kohale hiigla tähtis delegatsioon, vaatas-mõõtis-arvutas vana kolepõranda üle, kuulutati hange (mille võitis Lääne-Viru „Borkholm Ehitus“ Tamsalust, seega kohalik ettevõte!) ja õige varsti oligi uus põrand all. Minevaasta 9. novembril toimetatigi n-ö pidulik avamine, kohal viibisid Tallinna raadi esindajad Edgar Savisaar ja Kalle Klandorf ning valla teise otsa elanik Siret Kotka.

Savisaare ja Kiltsi põranda ümber korraldati küll hirmus seakisa, aga mis sest. Pärast võttis Siret Kotka valimistel 2500 häält ning tegutseb nüüd Riigikogus, ja ega tallinlased sellest vaesemaks jäänud. Ainult peaabistaja enda käsi ei ole pärast seda kõige paremini käinud – aga küllap tal on heameel nii Kiltsi „toredate tüdrukute“ (nagu mees ise ütleb) Stoltsenite kui ka noore poliitiku Kotka üle. Ja olgu meerile siinkohal teatatud (hetkel küll mõnes mõttes eksmeerile), et ta on sinna uhkele põrandale alati külla oodatud!

Kas põrand tõi alevikku rohkem elu ja kultuuri?

Mis vahepeal Kiltsi rahvamajas tehtud? Siret Stoltsen vaatab paberi pealt järgi. Juba uusaastaööl oli suur pidu, pillimees ja puha. Siis korraldati kevadkontsert, laulsid Superstaarisaate Liisa ja oma mõisakooli õpilased, saal oli rahvast täis.

Sel aastal on peetud ka sotsiaalhoolekande teemalisi koolitusi, kord kuus toimuvatele koosolekutele tuli palju inimesi. (Üldse elab Kiltsis 220 elanikku.) Mais-juunis peeti pensionäride pidu, osalejaid kogunes Simunast, Rakkest ja Väike-Maarjast. Kiltsi „Laulu- ja tantsumemmed“ tähistasid oma tegevuse 18. aastapäeva. Septembris viidi läbi pagulasteemaline koolitus. Kontserdiga esines rahvapilliansambel „Kungla“ Rakverest.

„Kui põrandat poleks olnud, poleks midagi toimunud,“ tunnistab Siret Stoltsen. „Enne polnud ju inimesi kuhugi kutsuda.“

Nüüd on aga probleem pigem selles, et rahvamajas pole ühtki palgalist töötajat, isegi mitte poole kohaga. Jälle ikka samal põhjusel – raha pole. Oleks natuke ringijuhtigi! Kiltsi mõisakooli 62 lapselgi jaguks rohkem tegevust!

Õed Stoltsenid ajavad siin seda kultuuririda vaikselt ja heast südamest, et oleks kodumail rohkem elu. Nad ise elavad siin, ema elab siin, ja inimesed elavad siin, kõik oma majades, ja ühtegi vähegi heas korras maja hetkel müügis ei ole. Mehed töötavad enamasti Soomes.

Ees on jõuluaeg, ja rahvamajja on nad plaaninud ürituse, mida varem pole siin olnud – Jõulujutlus 20. detsembril, mille viib läbi Avispea kirikuõpetaja.

Kõik algas abist

Lõpetuseks meenutavad õed Stoltsenid, et ega see tuntuks saanud põrand pole ju ainus abi, mida Tallinn jaganud. Kui Väike-Maarja lasteaialt tuul katuse ära viis, andis Tallinn raha selle parandamiseks.

Kui äikesetorm Väike-Maarja kiriku torni maha murdis, annetas ka Tallinn kiriku parandamiseks. Ja on seda tehtud mujalgi Eestis.

Aga mõnigi siinne inimene sai niivõrd solvava kommentaari osaliseks, et siiamaani ei soovi avalikult sel teemal sõna võtta. Otse võib tänada, aga avalikult – ei, seda mitte.

Üldmulje jääb siiski väga positiivne – kohalikud inimesed on rahul põrandaabiga ja Tallinn on rõõmus, et aidata sai. Kasu, nagu öeldakse, kahepoolne.

URMI REINDE

[fotoallkirjad]

TÄNUTÄHT: „Kiltsi rahvamaja tänutäht Tallinna linnapeale Edgar Savisaarele“, mis seisab raamituna rahvamaja seinal. Kesknädala lugejatele näitab seda Väike-Maarja vallavolikogu liige ja Kiltsi elanik Siret Stoltsen.

PILK PÕRANDALE, PALUN: Selle pildi peategelane peaks olema mitte Siret Stoltsen, vaid põrand tema jalge all.

Jaga |